Vähemusgruppidest saavad eestikeelses meedias teistest enam ksenofoobseid netikommentaare venelased, homod ja kristlased, selgub justiitsministeeriumi tellitud uuringust.
Ksenofoobid ründavad netis enim homosid, venelasi ja kristlasi
Uuringust «Rassism ja ksenofoobia Eestis» selgub, et ksenofoobia üldtase netikommentaarides ei ole aastatel 2000-2007 märgatavalt tõusnud ning ka pärast aprillisündmusi tõusis 1 protsendi võrra vaid madala agressiivsustasemega kommentaaride hulk.
Võõraviha leidub Eesti internetiväljaannete kommentaarides kõige enam Delfis, see on seotud väljaandele tavaks oleva provotseeriva teemapüstitusega, väidetakse uuringus.
Samuti leitakse, et artiklites, kus peetakse rassismi probleemi Eesti jaoks vähetähtsaks ja eitatakse selle sanktsioneerimise vajadust, kasutatakse sageli rassistlike rühmituste omaga sisult sarnanevat argumentatsiooni.
Uuringu koostajad väidavad, et trükimeedia ei pea rassismi oluliseks probleemiks.
«Rassismi puudutav probleemianalüüs on pinnapealne, keskendutakse peamiselt informeerivale rollile. Suhtumist rassismi proovitakse mitte väljendata. Nii rassismi suhtes negatiivsete kui ka rassismisüüdistuste suhtes kriitiliste artiklite arv on väike,» seisab uuringu kokkuvõttes.
«Trükimeedias domineerib Eestiga seotud, rassismist kirjutavate artiklite puhul hoiak, et probleem ei ole Eesti jaoks oluline.»
Uuringus käsitleti ka muid võõraviha tahke. Analüüs näitas nimelt, et kultuurilise ja üldise turvalisuse tunne sõltub eelkõige vastaja keelest, haridusest ja east. Turvatunde puudumine on aga oluline teistesse kultuuridesse ja sisserändesse negatiivse suhtumise põhjus.
Teine oluline tunnus, mis mõjutab inimeste hoiakuid teiste kultuuride ja sisserände suhtes on seotud kontaktide sagedusega mõne teisest rahvusest, rassist või teist usku inimesega.
«Venelaste poolt ebavõrdse kohtlemise tunnetamine on eestlaste omast märgatavalt kõrgem, kuid enamasti mõeldakse selle all abstraktselt üldist halvustavat suhtumist või nõuet rääkida emakeelest erinevat keelt,» kirjutatakse uuringus kokkuvõttes.
Uuringust selgub, et Teise maailmasõja lõpu tähistamine on tähtis venelaste märgatavale enamusele, seda olenemata nende muudest Eesti suhtes positiivsetest või negatiivsetest kultuurilistest, majanduslikest või identiteeti puudutavatest hoiakutest. «Teema selgele eristumisele avaldasid ilmselt mõju ka aprillisündmused.»
Eestlast kui vihakõne objekti ei uuritud.