Töötus ja sissetulekute vähenemine on kasvatanud elatisvaidluste arvu: kui eelmise aasta üheksa kuu jooksul alustas politsei lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise pärast 205 kriminaalmenetlust, siis tänavu oli neid septembri lõpuks juba 258.
Järjest enam üksikvanemaid otsib elatisraha saamiseks abi kohtust
7. oktoober 2009, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaaluurimise alla sattunud meeste võlgnevus oma laste eest on 20 000 ja 120 000 krooni vahel, kirjutab Õhtuleht.
Erisugustel andmetel jõuab aastas kohtusse 8000-10 000 elatisrahanõuet ning kohtutäiturite sihikul on järjekindlalt üle 12 000 inimese, kes oma lapse toetuseta on jätnud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Robert Saarekese sõnul on kriminaalmenetluste arvu kasvama pannud majandusraskused, mis sunnivad last üksi kasvatama jäänud vanemaid kohtult abi otsima.
Seadus näeb elatise kuritahtliku maksmata jätmise eest ette trahvi või aresti. Saarekese sõnul jõuab kasvava tööpuuduse ajal kohtu ette nii neid, kes elatise maksmisest lihtsalt kõrvale hoiavad, kui ka raskesse majandusseisu sattunud mehi, kes ehk toetaksidki oma endist peret, aga abirahadest selleks ei piisa.
MTÜ Isade Eest juhatuse liikme Urmas Pardase sõnul aitaks säärast olukorda ennetada see, kui riik võtaks üksi last kasvatavatele vanematele elatise maksmise praegu enda hooleks, hiljem saaks riik selle summa vanemalt tagasi maksegraafiku alusel.