Politseinike, piirivalvurite, kohtunike ja prokuröride eripensionid tuleb kaotada ning leida teine viis meie kangelaste tööpanuse väärtustamiseks, sest senine süsteem on ebaõiglane ja käib varsti riigile üle jõu.
Rammusad eripensionid söövad vargsi augu riigi rahakotti
23. november 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise tuhandete perede jaoks äreva järelduseni jõudsid sotsiaal- ja rahandusministeeriumi spetsialistid, kes viivad juba detsembris oma tormihoiatuse ehk pensionireformi kava komisjoni ette. Viimasele trepiastmele enne valitsuskabinetti, et veenda rahandus- ja sotsiaalministrit, peaministri nõunikku ning hulka asjatundjaid reformile rohelist tuld andma.
Kui 2000. aastal kulutas riik eripensionidele 5,1 miljonit krooni, siis tänavu saadeti 1809 eripensionäri endised politseinikud, kaitseväelased, piirivalvurid, kohtunikud, prokurörid, riigikogulased ja riigikontrolörid pangaarvetele juba 192 miljonit krooni.
Must tulevikunägemus
Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialisti Tõnu Lillelaidi tulevikunägemus on pehmelt öeldes üsna must. Kui senised eripensioniõigused lüüakse lukku ja soodustusesaajate ringi ei laiendata, kulub järgmise 30 aasta jooksul eripensionäridele ligi kuus miljardit ja 60 aasta jooksul juba kuni 14 miljardit.
Kõik oleks Lillelaiu hinnangul ilus, kui Eestit ei ähvardaks prognoos, et tööealiste inimeste ja pensionäride suhe halveneb aastaks 2050 oluliselt. Kui praegu peab ühte pensionäri üleval 3,5 töötajat, siis sajandi keskel kaks.
«Selles valguses on praeguse eripensionide süsteemi finantseerimine kaugemas perspektiivis problemaatiline,» on Lillelaid oma sõnavalikus diplomaatiline.
Sotsiaalministeeriumi spetsialistid lähevad pensionikomisjoni reformiplaani kaitsma faktidega praeguse süsteemi ebaõiglusest.
Liialt suurtest kääridest tavaliste vanadus- ja eripensionäride sissetulekute vahel, mida on kritiseerinud ka Euroopa Liit. Lühisest, mis laseb politseinikud ja sõjaväelased pensionile juba 50-aastaselt, ent prokurörid ja kohtunikud alles vanaduspensioni eas. Tagatipuks on päästeametnikud ja välisluurajad priskest pensionist sootuks ilma jäetud. Rääkimata erinevustest pensionide suuruse ja staaide arvutamise vahel.
Nii on sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin veendunud, et senised eripensionid tuleb kaotada ja leida tublide riigiametnike antud panuse väärtustamiseks uus tee. «Riik ei kannata senist, üha kasvavat eripensionide süsteemi lihtsalt välja, kohe kindlasti,» lausus Kuzmin.
Mõru pill
Mullu 50-aastaselt eripensionile jäänud politseiameti endine peadirektor Harry Tuul möönab, et ilmselt tuleb mõru reformipill alla neelata, kui senine süsteem tõesti riigile liialt koormavaks muutub.
«Meenutaks, et politseinikele eripensionide andmise otsustasid poliitikud, kes palkade tõstmise asemel need hoopis aastateks külmutasid ja selle asemel lahkumismõtteis töötajate motiveerimiseks otsustasid neid kõrgete eripensionidega meelitada,» ütles Tuul.
Ehkki neljakümnendates aastates politseinikke on terendav eripension ametisse jätnud, ei ole see täitnud teist eesmärki tuua rohkem noori politseitööle.
Erukaitseväelane Harri Henn on päri, et eripensionide süsteem on ebavõrdne. 65-aastane endine tagalapataljoni kompanii ülem ütleb, et saab kaitseväe ülesehitamisse maetud ligi 17 aasta eest eripensionina ligi 5500 krooni kuus.
Et ära elada, rabab mees munitsipaalpolitseis täiskohaga tööd, mis toob tema pangaarvele 9800 krooni. «Kas kaitseväelaste higi ja pisarad maksavad siis vähem kui näiteks riigikogu pensionäride omad, kes saavad üle 20 000 krooni puhtalt?» küsis Henn. «Minu eripension hakkab juba varsti tavataksilegi, mis praegu juba ligi 4000 krooni, alla jääma.»
Ühes on nii Tuul kui ka Henn nõus teeneka riigiprokurörist eripensionäri Heino Tõnismäega: mingil kujul peavad eripensionid jõuasutustele igal juhul säilima.
Samas möönis kaks aastat tagasi erru läinud prokurör ning praegu ligi 20 000 krooni suurust pensioni saav Tõnismägi, et käärid tavalise vanadus- ja eripensionide vahel on tõesti suured.
19 000-kroonise eripensioniga Tuule hinnangul on aga reformima asudes ilmtingimata vaja selgeks vaielda iga detail, et mitte põhjustada õigustatud lootustega ametnike seas juba eos paanikat tuleviku pärast. «Kui inimestega ei räägita, puhkeb torm,» lisas Tuul.
Päästev kolmas sammas
Seda rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eksperdid kindlasõnaliselt lubavadki neilt, kellel on praegu eripension juba käes, seda mingil juhul ära ei võeta. Kuzmin ja Lillelaid on veendunud, et aastaid teeninud korra- ja õiguskaitsjatele peab mingil kujul tavalisest kõrgema pensioni siiski garanteerima. Ent kuidas?
«Riik võiks teha nende eest, kelle puhul seda vajalikuks peetakse, sissemakseid kolmandasse pensionisambasse,» tõi Kuzmin välja idee, millega detsembris pensionireformijate komisjoni minnakse.
Kellele ja kui palju hakataks pensionisambasse lisa maksma, on Kuzmini ja Lillelaidi sõnul küsimus, mis tõotab suuremat piigimurdmist. «Kiiret teed eripensionide kaotamiseks pole,» lausus Lillelaid.
Riigikogu Toimetistes eripensionide ebavõrdsuse ja nende mõju riigi rahakotile lahti kirjutanud Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik tõlkis Lillelaidi väite eesti keelde. «Isegi kui avalik arvamus toetaks eripensionide reformi, siis asjassepuutuvatelt ametkondadelt tulev kriitikatulv ja lobby-töö oleks ilmselt küllalt tugev,» lausus Leppik. «Poliitikud kardavad sellise sammuga näppu lõigata.»
Praeguse korra järgi makstakse endistele riigiametnikele eripensione väga erinevatel tingimustel
Riigikogu endistest liikmetest saavad eripensioni vaid enne X koosseisu parlamenti kuulunud. Eripensioni väljateenimiseks tuli riigikogus olla vähemalt kolm aastat, pensioniiga algas meestel 65. ja naistel 60. eluaastast.
Politseis algab pensioniiga meestel 65. eluaastast, naistel 60ndast Eripensioni saamiseks peab tööstaai olema vähemalt 20 aastat Mullu oli politseiniku keskmine pension 5494 krooni.
Kohtunike pensioniiga algab naistel 60. ja meestel 65. eluaastast. Eripensioni teeni-miseks peab töötama vähemalt 15 aastat. Mullu oli kohtunike keskmine pension 24 327 krooni.
Arnold Rüütel saab endise riigipeana pensioni, mis võrdub 75 protsendiga presidendi palgast. Seega on Rüütli sissetulek umbes 60 000 krooni kuus.
Erinevalt näiteks politseinikest ja kaitseväelastest ei ole päästeametnikele ja tuletõrjujatele siiani eripensione makstud.
Kaitseväelased pääsevad pensionile alates 50. eluaastast. Eripensioni teenimiseks peab riiki teenima vähemalt 20 aastat. Mullu oli kaitseväelaste keskmine pension 5305 krooni.
Poliitikud peavad eripensionide süsteemi iganenuks
Jaak Aab
Keskerakond, endine sotsiaalminister
Arvan nii nagu aasta tagasi, kui tahtsin eripensionide süsteemi reformimise idee valitsusse viia. Paraku ei võetud seda siis päevakorda, sest arvati, et selle küsimusega pole kiiret. Kuid reformi on vaja, sest praegune eripensionide süsteem tekitab sellise lumepalli, et kahekümne aasta pärast tuleb riigil maksta sadu miljoneid, kui mitte miljardeid.
Mullune ettepanek oli seesama, mida praegu toetavad sotsiaal- ja rahandusministeeriumi spetsialistid asendada senine süsteem tööandja pensioniga ehk hakata meie kangelasi väärtustama sissemaksete kaudu nende kolmandasse pensionisambasse.
Just sel moel on üles ehitatud minu andmetel näiteks kütusefirma Statoil motivatsioonisüsteem, kus iga firmale pühendatud aasta eest toetatakse töötaja pensionifondi, mille ta saab kätte lisaks tavapensionile.
On selge, et eripensionide süsteemi tuleb reformida sujuvalt. Neilt, kes on selle välja teeninud, ei tohi soodustusi kindlasti tagantjärele ära võtta.
Mis summadega peaks riik tulevikus eripensionäride kolmandat sammast toetama, peab otsustama valitsus iga eriala puhul eraldi.
Jürgen Ligi
Reformierakond, endine kaitseminister
Eripensionid pole lihtsalt lumepall, vaid ka laviinioht. Seda on enamik meie parteisid teadvustanud, kuigi uusi grupihuvides algatusi on ka olnud.
Võrdse kohtlemise printsiibi kõrval tuleb arvestada ka õiguspärast ootust. Neilt, kel pensioni tingimused täidetud, ei saa enam midagi ära võtta, küll aga peaks panema piiri uute eripensioniõiguslike tekkimisele.
Olen skeptiline kogumispensionide tööandjate kätte andmise suhtes. Vastutus valguks laiali, aga tulemus läheks märksa ebavõrdsemaks. Vaid jõukad tööandjad saaksid seda lubada, aga vaid nemad maksavad ju ka kõrgeid palku, mis kajastuvad niigi kõigis kolmes pensionisambas.
On ka tööjõu kasvanud liikuvuse probleem. Ehk oleks võimalik karjäärisüsteemiga töökohtadel, näiteks kaitseväes ja politseis, asendada eripension riigi sissemaksetega pensionisambasse.
Aivar Sõerd
Rahvaliit, endine rahandusminister
Eelmised valitsused on langetanud põhimõttelise otsuse mitte luua juurde uusi eripensione ja mitte laiendada olemasolevaid. See on põhjendatud, kuna eripensionide saajate ring on põhjendamatult suur ning uute eripensionide lisandumine tekitab ebavõrdsust ja ohustab pensionisüsteemi finantseerimist tulevikus.
Eripensionide kulud tekitavad täiendavat miinust ja kaugemas perspektiivis ammenduvad viimastel aastatel kogutud reservid, mistõttu riikliku pensionikindlustuse rahastamiseks tuleb leida uusi finantseerimisallikaid. Täiendav risk on majanduskasvu aeglustumine.
Mis oleks lahendus? Kinni pidada põhimõttest, et eripensioni saajate ringi ei tohi laiendada. Mõistagi peaks süsteemi ka reformima, ent kuidas mulle näib mõistlik Jaak Aabi idee panustada kolmandasse pensionisambasse.
Eiki Nestor
Sotsiaaldemokraatlik erakond, endine sotsiaalminister
Valitsusliidus on kokku lepitud, et uusi eripensioni liike ei looda. Võtame seda kui kompromissi probleemide ja poliitilise surve vahel uute eripensioniliikide loomiseks.
Seni on eripension kaotatud riigikogu liikmetel.
Kui nüüd aastal 2007 keegi tubli inimene töötab ametikohal, millest tulenevalt on tal õigus tulevikus saada eripensioni, siis ka siin kehtib sama õigusliku ootuse põhimõte. Õigusriigis pole võimalik, et tööle asub inimene teadmisega, et tal on õigus eripensionile, aga siis võetakse temalt see õigus ära.
Ken-Marti Vaher
Isamaa ja Res Publica Liit, endine justiitsminister
Viimase kümne aasta jooksul on nn eripension sisuliselt kaotatud vaid riigikogu liikmetel, kui 2003. aastal Res Publica survel vastav otsus tehti. Praegune valitsusliit on kokku leppinud, et täiendavaid eripensione ei kehtestata.
Senikehtestatutest peaks säilima pensionilisad kõrge riskitasemega teenistuskohtadel õiguskaitsesüsteemis: kohtunikel, prokuröridel ja politseinikel ning kaitseväelastel.
Hea idee, mida arutada, on ettepanek asendada eripension tööandja sissemaksetega kolmandasse pensionisambasse.