Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vene sõjaväepensionär võitis Euroopa kohtus Eesti riiki

Täiendatud!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kodakondsus- ja migratsiooniameti väljasaatmiskeskus Harkus. | FOTO: Liis Treimann

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas, et Eesti riik rikkus Vene sõjaväepensionäri Nikolai Mikolenko hoidmisega väljasaatmiskeskuses tema õigust isikuvabadusele.


Kohus määras Eesti riigilt Mikolenko moraalse kahju hüvitiseks 2000 eurot ehk 31 000 krooni, samuti peab Eesti tasuma tema kohtukulud.

Mikolenko huve esindav advokaat Mihhail Joffe ütles täna Tallinnas pressikonverentsil, et EIK langetas otsuse 8. septembril ja tegi selle teatavaks 8. oktoobril.

Joffe sõnul valmistub EIK menetlusse võtma Mikolenko abikaasa Ljubovi hagi Eestist väljasaatmise pärast, samuti Nikolai Mikolenko hagi ligi kahenädalase aresti pärast seoses tema keeldumisega lahkuda Eestist. Nikolai Mikolenko soovib inimõiguste kohtus vaidlustada ka Eesti riigi 250 000 krooni suurust nõuet tema väljasaatmiskeskuses viibimise kulude eest.

«Juriidiliste normide järgi peavad võimud tasuma talle hüvitisena täpselt sama summa, mille nad kulutasid tema hoidmisele keskuses,» ütles Joffe BNSile.

Advokaat märkis, et Mikolenko kavatseb esitada hagid Eesti kohtutesse, nõudmaks tema ebaseaduslikus vahistamises ja inimõiguste rikkumises süüdi olevate inimeste karistamist.

Joffe kinnitas, et kohtu otsuse täitmist hakkab jälgima Euroopa Nõukogu ministrite komitee ning otsuse mittetäitmisel järgnevad karmid sanktsioonid. «Tõsi, juriidilises praktikas kohtu otsuste mittetäitmist veel ei ole olnud,» lausus ta.

Joffe lisas, et osa Mikolenkot puudutavaid materjale on konfidentsiaalsed ning EIK palvel ei saa ta neid avaldada.
Nikolai Mikolenko oli väljasaatmiskeskuses 4. novembrist 2003 kuni 9. oktoobrini 2007.

Eesti välisministeerium kinnitas, et kohtu 8. oktoobri otsuse järgi ei olnud kaebaja kinnipidamine kogu perioodi vältel õigustatud. Muu hulgas märkis kohus, et riigi käsutuses olid ka muud meetmed kaebaja väljasaatmise tagamiseks.

Samas märkis inimõiguste kohus, et kaebaja paigutamine väljasaatmiskeskusesse oli seaduslik, kuna toimus tema väljasaatmise eesmärgil ning lisaks kinnitas kohus üheselt oma varasemat seisukohta, et riigil endal on õigus otsustada selle üle, kes võib viibida või elada tema territooriumil, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Mikolenko kuulub Vene erusõjaväelaste ja nende pereliikmete hulka, keda Eestil pole õnnestunud Venemaale välja saata.

Enam kui kümme aastat tagasi said nad Ameerika Ühendriikide ja Venemaa lepingu kohaselt USA-lt raha elamispinna ostmiseks Venemaal ning kohustusid vastutasuks Eestist lahkuma. Nad hankisid endale küll Venemaal elamispinna, kuid pole seni Eestist ära sõitnud.
Mikolenko on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaks kaebust. Esimese lahendas inimõiguste kohus 5. jaanuaril 2006.

Selles otsuses leidis kohus, et kuigi kaebajal oli Eestis perekonnaelu konventsiooni artikli 8 tähenduses, siis kaebaja, osaledes vabatahtlikult USA abiprogrammis ning saades selle raames korteri Venemaal ja olles teadlik, et peab seejärel vabastama elamispinna Eestis, loobus ise ühemõtteliselt õigusest jääda Eestisse.

Mikolenko teise kaebuse lahendas inimõiguste kohus kahes osas.

8. jaanuaril 2008 tunnistati see osaliselt vastuvõetamatuks. Kohus otsustas mitte arutada Mikolenko kaebusi, mis puudutasid kinnipidamistingimusi väljasaatmiskeskuses, perekonnaelu rikkumist, diskrimineerimist ja kollektiivset väljasaatmist; samuti mis puudutas elamisloa andmisest keeldumist, sest viimases osas oli kohus oma 5. jaanuari 2006 otsuses juba seisukoha võtnud, et see oli riigi poolt seaduslik.

Inimõiguste kohus tunnistas 8. jaanuaril 2008 Mikolenko kaebuse vastuvõetavaks vaid osas, mis puudutas väljasaatmiskeskuses kinnipidamist ja selle pikkust.

Tagasi üles