Setomaa kultuur toetab majandust

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Setomaa.
Setomaa. Foto: Silja Mölder

Setomaa on hea näide sellest, kuidas kultuur majandust toetab, sest seal on hästi arenenud nii turism kui käsitöö, mis inimesi ligi tõmbab.


Setomaa loosungiks on «Setomaa pole probleem, vaid võimalus» ja seda on ka edukalt piirkonna igapäevaelus rakendatud.

Setomaa valdade liidu juht Margus Timmo ütles, et usku Setomaa tulevikku toetavad mitmed kohalikku ettevõtlust toetavad mitmed riiklikud investeeringud ja programmid.

Nelja aasta peale mõeldud Setomaa arenguprogrammis on suur rõhk piiriülesel koostööl, aga ka turismi-, käsitöö- ja energeetikasektori arendamisel.

«Kui varem ei julgenud külalised Petserimaalt meile ööbima jääda, siis nüüd tullakse hea meelega ja ka pikemaks külla,» lausus Timmo. Kavandamisel on ühised puhastusseadmed ja töös teisigi ühisprojekte.

Setomaal häid ideid jagub, kuid aktiivseid inimesi nende teostamiseks napib.  Rändesaldo on endiselt negatiivne, kuid pisitasa on hakanud siiski noori Setomaale juurde tulema. Kohalike juhtide hinnangul aitab sellele kindlasti kaasa ka vilgas ja omanäoline kulutuurielu.

Ettevõtluse arenemist näitab muu hulgas fakt, et aastatel 2005-2008 on lisandunud 54 uut osaühingut. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul tasub edasi minna kohalike juhtide poolt välja käidud vabatsooni ideega.  Piiriülest koostööd nii Venemaa kui Lätiga tuleb tema sõnul igal juhul soodustada, sest see on kasulik mõlemale poolele. 

Parts avaldas pahameelt selle üle, et kohalike liikumine üle piiri on endiselt keeruline ja selle hõlbustamiseks pole midagi ette võetud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles