Läänemeresoomlased tulid Eestisse ilma naisteta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Läänemeresoome mehed jõudsid Euroopasse mitu tuhat aastat varem kui volgasoomlased ja võtsid siit kohalikud naised, läänemeresoomlaste lähimad sugulased on lätlased, leedulased ja jakuudid.

Mullu sügisel avaldatud Vene ja Poola geneetikute ühisuuring näitab, et läänemeresoomlastel kõige enam esindatud isaliini haplogrupp N3a1 levik Lõuna-Siberist algas 10 000 aastat tagasi ning jõudis Ida-Euroopasse seniarvatust varem, 8000 aasta eest.

Kuna tegemist oli puhtalt meeste rändega, võeti naised kohalike seast.

Volga-Uurali piirkonnale iseloomulik isaliin N3a2 tekkis Baikali lähistel alles 4000 aastat tagasi, läbides teel Euroopasse mitu nn pudelikaela, mis meesteväe mitmekesisust hõrendas.

Uurides 1438 meest 17 erinevast etnilisest rühmast, avastasid geeneetikud, et haplogrupp N3a on Ida-Euroopas esindatud mitmekesisemalt kui Lõuna-Siberis ning eristasid kaks erineva geneetilise ajalooga alamrühma, Läänemere N3a1 ja Volga-Uurali N3a2.

Isaliini N3a1 kuulub kaks kolmandikku soomlastest, üle kahe viiendiku karjalastest, saamidest ja leedulastest, üle kolmandiku eestlastest ja lätlastest ning valdav osa jakuutidest.

Teatud määral on läänemeresoomlaste isaliin esindatud ka põhjapoolsete venelaste, rootslaste, norralaste, poolakate jt seas ning mõne Kaug-Ida rahva juures.

Mõnede uurijate arvates kuulub N31a gruppi Vene valitsejatedünastia Rjurikovitšite rajaja vürst Rjurik, kes võib pärit olla Uppsala lähistelt Roslagenist, kus on tänaseni säilinud tugev läänemeresoome jälg.

Tartu Ülikooli geneetikute järgi kuuluvad eestlaste isaliinidesse peale N31a veel ilmselt Poola rannikult siia levinud R1a (kuni kolmandik), Skandinaavia päritolu I1a (kuni viiendik), Briti saartele iseloomulik R1b (kuni kümnendik) ja mõned vähem esindatud rühmad.

Eesti naistest kuulub kuni pool H-rühma, iga neljas U-rühma, kümnendik J-rühma ja alla kümnendiku T-rühma, lisaks mõned vähem esindatud emaliinid.

Allikad: Miroslava Derenko, Boris Malyarchuk jt Venemaa Teaduste Akadeemia Kaug-Ida osakonna Põhjala biloogiliste probleemide instituudist, Marcin Wozniak ja Tomasz Grzybowski Koperniku Ülikooli Collegium Medicumist, Richard Villems ja Siiri Rootsi Tartu Ülikoolist).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles