Täna - 23.02.1918

Laupäev, 23.veebruar oli Pärnus rahulik. Pärastlõunal saabus Maapäeva saadiku Hugo Kuusneri poole mootorrattal Tallinnast Maapäeva saadik Jaan Soop, kes tõi kaasa kaks eksemplari õhukesele siidpaberile trükitud «Iseseisvusmanifesti». Konspiratsiooni huvides oli üks peidetud kalossivoodri ja teine kasukahõlma vahele.

Manifesti viis üliõpilane Jaan Järve (kes sel ajal oli kooliõpetaja ja Pärnu Postimehe toimetaja) kohe A. Jürvetsoni trükikotta, kus seda Pärnu Postimehe lisana trükiti tuhatkond eksemplari.

Õhtu eel kogunesid toimetaja Jaan Karu korterisse linnapea abi J. Timusk, maavalitsuse esimees H. Reimann, Maapäeva liige H. Kuusner, A. Jürmann jt. Lepiti kokku, et manifesti loeb Endla teatri rõdult õhtul kell kaheksa ette Kuusner. Teade levis linnas kulutulena, Endla-esine plats ja tänav täitus aegsasti rahvaga. Määratud ajal ilmus rõdule Kuusner. Teda assisteerisid Järve ja üliõpilane Oskar Kask (hilisem Pärnu linnapea ja sotsiaalminister). Tõrvikute valgel luges Kuusner manifesti ette. Kõlasid võimsad elagu/hüüded ja aupaugud Eesti pataljoni relvadest. Lauldi rahvushümni. Hilisööni liikus rahvast tänavail.

Eesti vabariigi väljakuulutamise kohta koostati veel samal päeval akt, mille lõpuosas konstateeriti, et manifesti ettelugemisega on Eestimaa Manifestis viidatud piirides 21. veebruarist 1918 iseseisvaks demokraatlikuks Eesti Vabariigiks kuulutatud.

Tallinna sovett aga saatis Keilasse Saksa vägedega võitlema umbes 400 Punakaardi meest, kellele öeldi, et neile tuleb vastu Eesti Valgekaart. Saksa eelsalk niitis nad kuulipildujaga maha, langes ka Nõukogude aja ikoon Alice Tisler.

Postimees kirjutas aga Tartus: «Oldagu valvel!» – «Idast vabanemine läheb kiires tempos. Ida poliitilise mõtte kandjad ja kaitsjad Eestis – enamlised vägivallamehed – kaovad kui tina tuhka. Juba neil põhjust siit hävida ja maad saatuse hooleks jätta.

Põhjusi ei maksa otsima hakata. Nendest on küllalt kõneldud, need peavad kõigil arusaajatel inimestel selged olema. Nagu vana tsaari aja valitsus, mis surve ja vägivalla pääle ehitatud oli, ühe ööga kokku langes, nii variseb ka see «võim», mis oktoobrist pääle ohje oma käes hoidis. Rahva poolt polnud neil toetust, rahvas heidab nad igalt poolt, kuhu nad pukile pääsenud.

Allikad: Postimees, Elmar Järvesoo «Eesti iseseisvus kuulutati välja Pärnus», koguteos «Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade», Eduard Laaman «Eesti iseseisvuse sünd»

«Täna 90 aastat tagasi» on rubriik, milles Erkki Bahovski kirjutab päevadest, mis eelnesid Eesti riigi sünnile.