Mart Kadastik: tiiger ja vares
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval, mil üritasin Riiast Tartusse lennata, tühistas Air Baltic lennu.
Ei tea, kas oli tuul liiga vali või lennuk vigane. Mõistagi ei ole öine sõit asenduseks antud mikrobussiga makromajanduslik sündmus. Ometi, kui isiklikud pettumused ühinevad halbade uudiste vooga, kujuneb suur üldistus – Läti on omadega läbi.
Air Baltic ja Riia lennujaam on lätlastele sama olulised kui kalapüük islandlastele või korvpall leedulastele. Lätlased ütlevad, et lennundus on ainus asi, mis Lätis veel areneb. Aeg-ajalt tundub, et lausa üle mõistuse. Äsja peatas Läti valitsus Riia lennujaama laiendamise gigantplaani, mis nägi ette 300 miljoni euro investeerimist 30 miljoni õhureisija teenindamiseks aastas. Rahvusvahelised eksperdid tõid Riia maa peale tagasi: lennujaama külastajate arv võiks küündida 15 miljonini, sedagi alles 25 aasta pärast.
Euroopa Liit ja IMF on Lätit üha enam noominud. Läti majandusest kolmandik toimib mustalt. Ametnike palgaralli pole peatunud isegi tänavu. Liidrikohta hoiab Läti panga president Ilmars Rimsevics kuupalgaga 220 000 Eesti krooni. Kui Rimsevicsile meenutati, et USA Föderaalreservi juhid teenivad vähem, teatas Läti Panga president: Ameerikas valitakse panku juhtima inimesed, kes juba on miljonärid.
Läti vajus sohu koos Parex pangaga. Riik kulutas Parexi päästmiseks 15 miljardit krooni, kuid «unustas» piirata hoiuste väljavõttu. Nii kadus abist ligi kümme miljardit krooni Venemaale – Parex oli Vene ärimeeste raha peidupaik. Tagatipuks maksab Läti riik panga endistele omanikele (ja tühjendajatele) Viktor Krasovitskile ja Valeri Karginile igakuist «valuraha» üle kaheksa miljoni krooni.
Veel hiljuti Balti tiigriks tituleeritud Läti on sattunud Balti (häda)varese rolli. Nüüd arutatakse Läti meedias, miks ikkagi on Eesti edukam. Korduvad kolm seletust: Eesti lähedus Soomele; eestlaste võime kohaneda turumajandusega; poliitika ja äri ühepajatoit ehk korruptsioon Lätis.
Eestis ei taheta end Lätiga eriti võrrelda. Oleks justkui kohatu. Meie latt on seatud kõrgemale. Ent kohe, kui asetame end Põhjamaade mõõtkavva, frustreerume ise hädavaresteks. Mida sa ikka hüppad, kui näiteks Norra pumpab oma Põhjamere puuraukudest ühe päevaga välja sellise koguse raha, millest jätkuks kõikide Balti eelarveaukude täitmiseks.
Eksitus oleks uskuda, et Eesti langemine Lätiga ühele pulgale on välistatud. Kukkuda on jätkuvalt lihtsam kui tõusta. Kuid see pole Läti latt, mille nõrkus meid ohustab. Eesti lätistumine algab hetkest, mil kaotame oma suurimad eelised: eneseusu ja terve mõistuse.