Eesti uudised

:

Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale kuulsa isa arhiivi

Lähiajal tuuakse Saksamaalt Eestisse Arvo Pärdi
heliloominguga seotud arhiivimaterjalid, mis kajastavad Pärdi töid ja tegemisi 1950. aastate algusest tänapäevani. Väärtuslikud andmed digitaliseeri­takse ja tehakse huvilistele kättesaadavaks.


Punastest tellistest tulevase arhiivimaja juurde Laulasmaal viib vaid kitsas metsatee. Arvo Pärdi tegemisi koondav arhiiv ei kerki pealinna või mõne muu suurema linna tuiksoonele, kuna siinse vaikse paigaga on heliloojal seotud palju mälestusi juba õpingute ajast.

Veel enne Tallinna muusikakooli astumist külastas Pärt sageli lähedal elanud klaveriõpetajat Ille Martinit, kes lihvis tema mänguoskust. Ka tema õpetaja Heino Elleri maja, kus ta suvel puhkas, asub vaid paari­kümne meetri kaugusel.

Nüüd on MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv võtnud oma südameasjaks tuua Laulasmaale pea kõik Arvo Pärdi käsikirjalised töönoodivihikud, teoste partituurid, dokumendid, kirjavahetuse ning teoste ettekannete salvestused helikandjatel.

«Praegu on käimas arhiivi rajamise esimene etapp: materjalide kogumine, korrastamine ja süstematiseerimine,» rääkis MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv juhataja, helilooja poeg Michael Pärt. Suurem osa arhiivimaterjalidest toodi Saksamaalt Eestisse juba suvel. Praegu ootavad nad kümnetes kastides lahti pakkimist.

Arhiivihoone esimesel korrusel hakatakse säilitama Pärdi tegevusega seotud materjale. Teisele korrusele tuleb õdus ruum, kus muusikateadlased, muusikud, õpilased ja teised huvilised saavad juba mõne aasta pärast tegeleda uurimis-, õppe- ja teadustööga.

«Pikas perspektiivis on kavas viia kõik materjalid digitaal­sele kujule, kuid prioriteediks on Arvo Pärdi 1970. ja 1980. aastate visandivihikute transkribeerimine ja digitaliseerimine,» seletas Michael Pärt. «Tegemist on nõukogudeaegsete noodivihikutega, mille paber on hakanud aja jooksul pudedaks muutuma ning käsikirjalised tekstid luituma.»

Seetõttu on oluline, et need materjalid saaksid kiiremas korras talletatud. Kuna visandivihikud sisaldavad lisaks muusikale ka hulgaliselt Arvo Pärdi päevikulaadseid märkmeid, siis nende materjalide transkribeerimise juures on vajalikud helilooja isiklikud kommentaarid ja selgitused.

«Materjalidega on tulevikus võimalik tutvuda arhiivis kohapeal, kuid võib-olla osaliselt ka internetis,» kinnitas Michael Pärt.

Saksamaal, kus Arvo Pärt elas 30 aastat, on helilooja arhiivi vastu suurt huvi tundnud Berliini kunstiakadeemia AdK (Akademie der Künste), mis on avaldanud soovi võtta arhiiv tervikuna oma hoole alla. Sealne riigi finantseeritav arhiiv on maailma tipptasemel nii ekspertide kogemuste kui ka tehniliste võimaluste poolest.

«Arvo Pärdi sooviks on siiski jätta arhiiv Eesti territooriumile ja AdK nõustus tema otsusega, kuigi nende algne soov oli teine,» selgitas Michael Pärt.

Arvo Pärdi arhiiv


•    2008.–2011. aastani tuuakse arhiivimaterjalid Eestisse, korrastatakse ja süstematiseeritakse.
•    2010–2018 viiakse arhiivis olev informatsioon digitaalsele kujule ja sisestatakse andmebaasi.
•    Ligikaudu viie aasta jooksul peaks arhiivist kujunema rahvusvaheline keskus, mis avatakse muusikateadlastele, muusikutele, õpilastele, üliõpilastele ja teistele huvilistele. Seal säilitatakse käsikirju, helisalvestisi, filme ja videoid, fotosid, trükitud partituure, dokumente ja kirjavahetust, meediakajastusi, autasusid, pühendusi Arvo Pärdile, väitekirju ja uurimistöid Arvo Pärdi muusika kohta.

Kommentaar


Gristel Ramler
riigiarhiivi
isikuarhiivide talituse juhataja


Rahvusarhiiv väärtustab kõrgelt iga eraalgatust, mis tagab Eesti ajalugu ja kultuuripärandit dokumenteeriva teabe säilimise. Arvo Pärdi isikuarhiiv on kahtlemata väärt riiklikku säilitamist.

Kuna oleme huvitatud rahvusliku kultuuripärandi säilimisest üldiselt, on meil hea meel, et Eesti muusikaajaloo suurkuju arhiiv Eestisse koondatakse, korrastatakse ja säilitatakse. Omalt poolt oleme valmis MTÜ Arvo Pärdi Arhiiviga koostööd tegema ja arhiivinduslikes küsimustes nõustama.
Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
MärksõnadArvo Pärtarhiiv
Samal teemal
Elu24 Uudised
Sponsoreeritud artiklid
Eesti U21 jalgpallikoondis kaotas Hispaaniale
tallinna sadama altkäemaksuskandaal
Gallup

Kas kommentaarium tuleks vaenu külvata võiva teema puhul sulgeda?

Küsitluses on osalenud 6963 inimest
Päevakava
Täna16:30
3Sept Otseülekanne: naised Eesti poliitikast ja naistest Eesti poliitikas (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Postimees PlussKõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mart Kalm

54

Mart Kalm

kunstiteadlane, akadeemik, Eesti Kunstiakadeemia rektor

Jaan Rannap, 84

lastekirjanik

Viive-Riina Ruus, 79

pedagoogikateadlane

Valdur Saks, 72

biokeemik, akadeemik

Väino Land, 66

muusik

Jaak Uudmäe, 61

kergejõustiklane

Eve Kask, 57

graafik

Liisa-Ly Pakosta, 46

poliitik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja spartapoisid galeriist