Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale kuulsa isa arhiivi

Madis Filippov
Madis Filippov
:
Lähiajal tuuakse Saksamaalt Eestisse Arvo Pärdi
heliloominguga seotud arhiivimaterjalid, mis kajastavad Pärdi töid ja tegemisi 1950. aastate algusest tänapäevani. Väärtuslikud andmed digitaliseeri­takse ja tehakse huvilistele kättesaadavaks.


Punastest tellistest tulevase arhiivimaja juurde Laulasmaal viib vaid kitsas metsatee. Arvo Pärdi tegemisi koondav arhiiv ei kerki pealinna või mõne muu suurema linna tuiksoonele, kuna siinse vaikse paigaga on heliloojal seotud palju mälestusi juba õpingute ajast.

Veel enne Tallinna muusikakooli astumist külastas Pärt sageli lähedal elanud klaveriõpetajat Ille Martinit, kes lihvis tema mänguoskust. Ka tema õpetaja Heino Elleri maja, kus ta suvel puhkas, asub vaid paari­kümne meetri kaugusel.

Nüüd on MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv võtnud oma südameasjaks tuua Laulasmaale pea kõik Arvo Pärdi käsikirjalised töönoodivihikud, teoste partituurid, dokumendid, kirjavahetuse ning teoste ettekannete salvestused helikandjatel.

«Praegu on käimas arhiivi rajamise esimene etapp: materjalide kogumine, korrastamine ja süstematiseerimine,» rääkis MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv juhataja, helilooja poeg Michael Pärt. Suurem osa arhiivimaterjalidest toodi Saksamaalt Eestisse juba suvel. Praegu ootavad nad kümnetes kastides lahti pakkimist.

Arhiivihoone esimesel korrusel hakatakse säilitama Pärdi tegevusega seotud materjale. Teisele korrusele tuleb õdus ruum, kus muusikateadlased, muusikud, õpilased ja teised huvilised saavad juba mõne aasta pärast tegeleda uurimis-, õppe- ja teadustööga.

«Pikas perspektiivis on kavas viia kõik materjalid digitaal­sele kujule, kuid prioriteediks on Arvo Pärdi 1970. ja 1980. aastate visandivihikute transkribeerimine ja digitaliseerimine,» seletas Michael Pärt. «Tegemist on nõukogudeaegsete noodivihikutega, mille paber on hakanud aja jooksul pudedaks muutuma ning käsikirjalised tekstid luituma.»

Seetõttu on oluline, et need materjalid saaksid kiiremas korras talletatud. Kuna visandivihikud sisaldavad lisaks muusikale ka hulgaliselt Arvo Pärdi päevikulaadseid märkmeid, siis nende materjalide transkribeerimise juures on vajalikud helilooja isiklikud kommentaarid ja selgitused.

«Materjalidega on tulevikus võimalik tutvuda arhiivis kohapeal, kuid võib-olla osaliselt ka internetis,» kinnitas Michael Pärt.

Saksamaal, kus Arvo Pärt elas 30 aastat, on helilooja arhiivi vastu suurt huvi tundnud Berliini kunstiakadeemia AdK (Akademie der Künste), mis on avaldanud soovi võtta arhiiv tervikuna oma hoole alla. Sealne riigi finantseeritav arhiiv on maailma tipptasemel nii ekspertide kogemuste kui ka tehniliste võimaluste poolest.

«Arvo Pärdi sooviks on siiski jätta arhiiv Eesti territooriumile ja AdK nõustus tema otsusega, kuigi nende algne soov oli teine,» selgitas Michael Pärt.

Arvo Pärdi arhiiv


•    2008.–2011. aastani tuuakse arhiivimaterjalid Eestisse, korrastatakse ja süstematiseeritakse.
•    2010–2018 viiakse arhiivis olev informatsioon digitaalsele kujule ja sisestatakse andmebaasi.
•    Ligikaudu viie aasta jooksul peaks arhiivist kujunema rahvusvaheline keskus, mis avatakse muusikateadlastele, muusikutele, õpilastele, üliõpilastele ja teistele huvilistele. Seal säilitatakse käsikirju, helisalvestisi, filme ja videoid, fotosid, trükitud partituure, dokumente ja kirjavahetust, meediakajastusi, autasusid, pühendusi Arvo Pärdile, väitekirju ja uurimistöid Arvo Pärdi muusika kohta.

Kommentaar


Gristel Ramler
riigiarhiivi
isikuarhiivide talituse juhataja


Rahvusarhiiv väärtustab kõrgelt iga eraalgatust, mis tagab Eesti ajalugu ja kultuuripärandit dokumenteeriva teabe säilimise. Arvo Pärdi isikuarhiiv on kahtlemata väärt riiklikku säilitamist.

Kuna oleme huvitatud rahvusliku kultuuripärandi säilimisest üldiselt, on meil hea meel, et Eesti muusikaajaloo suurkuju arhiiv Eestisse koondatakse, korrastatakse ja säilitatakse. Omalt poolt oleme valmis MTÜ Arvo Pärdi Arhiiviga koostööd tegema ja arhiivinduslikes küsimustes nõustama.
Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadArvo Pärtarhiiv
Samal teemal
Sisuturundus
Gallup

Millal viimati muuseumis käisid?

Küsitluses on osalenud 399 inimest
elu24 uudised
tallinna uudised
tervis
eesti inimesed emadest
naine24
25 aastat ajaloolisest mängust
tehing koolimajaga
Päevakava
Just nüüd
5Mai Vabadus ja vastutus: Veiko Õunpuu «Free Range» Postimehe Kinos>
Täna19:00
6Mai Postimehe otsepilt: Viljandi püüab kodupubliku toel finaalseeriat viigistada>
Täna19:00
6Mai Jalgpalli otsepilt: Flora ihkab Paide vastu kättemaksu ja punkte>
Homme11:00
7Mai Otseülekanne: Vabaduse väljakul tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäeva>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Aleksei Lotman

56

Aleksei Lotman

ökoloog

Ülo Tonts, 85

kirjandusteadlane ja -kriitik

Ain Lutsepp, 62

näitleja, riigikogu liige

Alar Laneman, 54

sõjaväelane

Piret Tanilov (Jõemägi), 46

teleajakirjanik

Timo Steiner, 40

helilooja

Gerd Kanter, 37

kettaheitja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE