Tartu Ülikooli teadlaste katsed näitasid, et vaimne pinge varases elueas teeb vastuvõtlikumaks sõltuvuse kujunemisele.
Raske lapsepõlv muudab rottide aju
6. september 2013, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemasti mõned Tartus kokaiinisõltuvusse langenud laborirotid võivad oma hädas tõepoolest süüdistada rasket lapsepõlve – Tartu Ülikooli teadlaste värske uurimistöö näitas, mil moel muudab rotipoegade emast lahus hoidmine loomade aju ning mõjutab nende käitumist täiskasvanueas. Saadud tulemused võivad valgust heita ka inimeste vaimsetele häiretele.
Kui rotipojad esimesel kahel elunädalal iga päev kolmeks tunniks ema juurest ära võtta, toimuvad nende aju geenitegevuses püsivad muutused, mis kajastuvad ka nende käitumises: ühest küljest on nad täiskasvanueas uudishimulikumad ja vähem ärevad, teisest küljest jäid nad kergemini narkootilistest ainetest sõltuvusse.
«Meie töö näitab üht võimalikku mehhanismi, kuidas keskkond, antud uuringus tugev stress varases elueas, võib pikaajaliselt või isegi püsivalt mõjutada teatud geenide ekspressiooni,» selgitas üks uurimuse autor, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi vanemteadur Anti Kalda.
«Püsivad geeniekspressiooni muutused aju teatud piirkondades loovad eelduse närvirakkude funktsioneerimise muutusteks ja see võib omakorda avalduda indiviidi käitumise muutustena. Uuringud on näidanud, et tugev stress varases elueas võib olla üheks peamiseks riskiteguriks hilisemas elus avalduvatele käitumis- ja psüühikahäiretele,» lisas ta.
Täpsemalt vaatasid teadlased kahe olulise geeni avaldumist ajuosas nimetusega «naalduv tuum», mille rolli sõltuvuse tekkes peetakse üheks tähtsamaks. Nad tõestasid, et lapseea stress programmeeris need geenid teisiti avalduma, sidudes nende külge vajalikust rohkem metüülrühmi ehk molekule, mida organism kasutab geenide sisse ja välja lülitamiseks.
«Ühe-kahe geeni ekspressiooni muutus ei pruugi veel avalduda käitumise muutusena, kuid me oletame, et sarnaselt nende geenidega võivad muutuda ka teised olulised geenid, mis kokkuvõttes mõjutavad katseloomade käitumist,» sõnas teadur Kaili Anier, kelle doktoritöö ühe osa uurimus moodustab. Artikkel ilmus teadusajakirjas European Neuropsychopharmacology.
Rottide täiskasvanuks saades tehtud käitumiskatsed näitasid, et stressi käes kannatanud loomad uurisid uude keskkonda sattununa ümbrust aktiivsemalt ehk olid uudishimulikumad. Kokaiini manustamise järel liikusid nad rohkem ringi, mis vastab inimesel uimastisõltuvusega seotud käitumisele.
«Varasemad geenide ja keskkonna vaheliste seoste uuringud katseloomadega on näidanud, et emalik hoolitsus, näiteks poegade lakkumine ja soojendamine esimestel elunädalatel, võib määrata käitumise individuaalsed erinevused,» rääkis Kalda. «Muu hulgas loob varase eluea stress tausta, mis võib soodustada psühhostimulaatorite, näiteks kokaiini ja amfetamiini põhjustatud ravimsõltuvuse teket täiskasvanueas.»
Kalda sõnul ei saa rottidega tehtud katsete tulemusi otseselt inimestele üle kanda, kuid need annavad teavet, kust inimestel sarnaste probleemide põhjuseid – ja seejärel ka ravi – otsida. «Edasise uurimistöö üheks oluliseks eesmärgiks on katseloomade mudelite abil leida verest määratavaid biomarkereid, mida saaks kasutada psühhiaatriliste haiguste, sealhulgas ravimsõltuvuse riski ja ravi efektiivsuse hindamisel,» märkis Kalda.