Villu Reljan usub õiglusesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Villu Reiljan koos oma kaitsja Aivar Pilvega.
Villu Reiljan koos oma kaitsja Aivar Pilvega. Foto: Mihkel Maripuu

Kõrgest poliitikataevast komeedina süüdistatava rolli langenud endine keskkonnaminister ja Rahvaliidu juht Villu Reiljan ütles pärast eilset Tallinna ringkonnakohtu istungit, et loodab õiglusele.




Villu Reiljan (56) on suurima kaliibriga Eesti Vabariigi poliitik, kes on sattunud pistiseafääri tõttu süüdistatava seisusesse ja kes tänavu mais astus Harju maakohtust välja süüdimõistetuna. See pitser oleks Reiljanile kohtuotsuse jõustudes ka jäänud, kui ta poleks kasutanud võimalust edasi kaevata.

Eile arutaski ringkonnakohus Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve ja Reiljani kahe kaassüüdistatava, vandeadvokaat Tarmo Silla (34) ning ärimees Aivo Pärna (41) kaitsjate apellatsioonkaebusi Harju maakohtu 19. mai süüdimõistva otsuse peale.

Kuidas astub Reiljan vastu uuele, 12. novembril Harju maakohtus algavale nn maadevahetuse protsessile, kus riik süüdistab teda altkäemaksu võtmises? «Suhtun sellesse väga rahulikult, sest ma olen sügavalt veendunud, et saatus on ka nende vastu õiglane, kes teistele kurja teevad,» lausus Reiljan.

Auklik otsus


Apellatsioonkaebustes taotlesid Reiljani, Silla ja Pärna kaitsjad maakohtu otsuse tühistamist ning kolmiku õigeksmõistmist. Ringkonnakohus langetab otsuse 20. novembril. Eilsel istungil lahkasid süüdistatavate kaitsjad üksipulgi Harju maakohtu kohtuniku Märt Tominga otsust ja selles sisalduvaid tõendeid.

265 lehekülje pikkuse otsuse kohta ütlesid Reiljani, Silla ja Pärna kaitsjad, et vaid kümnendik sellest on motiveeritud. Otsus olevat loetamatu, ebakorrektne, arusaamatu, ebaõiglane, põhjendamata, vastuoluline, pretsedenditu ja eklektiline.

Ka Reiljani sõnul on maakohtu otsus ebaõiglane. Tema väitel arvestasid tema ministeeriumi müügikomisjoni otsused riigi huve ja Rävala 8 kinnistu müügitulemus oli parim võimalikest. «Kui see müügiprotsess oleks katkenud, oleks riik saanud sada miljonit krooni kahju,» ütles Reiljan.

Oma süüdimõistmise kohta lausus Reiljan: «Maakohus leidis, nagu oleksin mina olnud mingi niiditõmbaja ja Aivo Pärna juhendaja. Ma ei olnud seda. Ma pole rääkinud rahast ega teinud mingeid vihjeid. Süüdistused minu vastu on nii oletuslikud, et ma isegi ei oska end kaitsta.»

Samas avaldas Reiljan lootust, et Eesti on õigusriik, kus õiglane kohtumõistmine on võimalik.
Advokaat Sild lubas, et läheb selle kohtuvaidlusega lõpuni, kuna tahab teada, kumb on olulisem: kas inimese privaatsus või riigisaladus.

Sellega vihjas Sild kaitsepolitsei jälitustegevusele, mistõttu ta süüdistatava seisusse sattus. Ärimees Pärn avaldas aga hämmingut, et vaatamata viiele juristile, kes teda Rävala kinnistu müügiprotsessis nõustasid (teiste hulgas ka praegune õiguskantsler Indrek Teder), on ta nüüd ikkagi süüdistatav. «Ma loodan, et naised saavad asjast konstruktiivsemalt aru,» nentis Pärn, osutades ringkonnakohtu kolmeliikmelisele kolleegiumile, mis eile koosnes üksnes naiskohtunikest.

Loogiline otsus


Riigiprokurör Triin Bergmann ei nõustunud kaitsjatega. Tema sõnul on maakohtu otsus loogiline, järgitav ja motiveeritud, apellatsioonkaebustes osundatu aga alusetu ja meelevaldne.

«Maakohus hindas tõendeid kogumis ja nõustus minu seisukohtadega, välja arvatud karistus. Kui advokaadid ei tea, mida nad taotlevad, ega saa kohtuotsusest aru, on see nende probleem,» lausus Bergmann, kes palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Mitme asjatundja hinnangul oli Harju maakohtu otsus ajalooline, sest andis vastuse kahele üldsust aastaid huvitanud küsimusele. Esiteks sellele, kas Eestis käib parteide põrandaalune rahastamine. Ja ka sellele, kas see, kui poliitikud küsivad võimudega äri ajavatelt ettevõtjatelt-ärimeestelt sponsorsummasid, on kuritegu.

Harju maakohtu otsuse järgi on. Just sellepärast pole selle kohtuprotsessi lõpplahendus tähtis mitte üksnes Reiljanile ja Rahvaliidule, vaid ka kogu riigi partei- ja ärieliidile.

Kuritöö...
Reiljan nõudis pistist, Sild vahendas seda ja Pärn lubas seda väidetavalt 2006. aasta suvel. Ajal, mil keskkonnaministeerium müüs enampakkumisel Tallinnas Rävala 8 puiesteel asuvat kinnistut (endine Tööstusprojekti maja) ja Reiljan vedas president Arnold Rüütli riigipea kohale tagasivalimise kampaaniat.

Kinnistu müüki nõustas Lextali advokaadibüroo meeskond eesotsas advokaat Sillaga. Kinnistu ostis AS Wipestrex Grupp, mida esindas ärimees Pärn, kes sama kinnistu ka varsti suure kasumiga maha müüs.

... ja karistus
•    Villu Reiljan – süüdi mõistetud pistise võtmises. Harju maakohus mõistis talle kahe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
•    Tarmo Sild – süüdi mõistetud pistise nõudmises ja vahendamises. Kohus mõistis talle rahalise karistuse 102 870 krooni.
•    Aivo Pärn – süüdi mõistetud pistise lubamises. Kohus mõistis talle rahalise karistuse 143 440 krooni.
Kõigil kolmel tuleb kohtuotsuse jõustudes  tasuda 30 päeva jooksul ka 6525 krooni sundraha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles