Vane: liiklussurmade vähenemise reserv peitub jalakäijates
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane sõnul on viimastel aastatel Eestis olukord liiklusohutuses küll paranenud, ent arenguruumi on veel kõvasti, seda eriti jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste osas.
Vane sõnul on üldiselt Eestis liiklusohutusalane olukord viimastel aastatel paranenud ning ka tänavu pole olukord halb. «Kuid nii suurt paranemist nagu mullu ei julge me tänavu ennustada, sest viimastel kuudel on tulemus veidi stabiliseerunud,» tõdes Vane. Kui 2007. aastal hukkus liikluses 196 inimest, siis 2008. aastal 132. Tänavu üheksa kuuga on hukkunud 76 inimest.
Liiklusõnnetustest 20 protsenti moodustavad kokkupõrked jalakäijatega. Vane andmetel on see hea liiklusohutuse tasemega riikides alla 15 protsendi. «See on üks reserv, kus me saame elusid päästa,» ütles Vane.
Enamik õnnetusi jalakäijatega toimuvad asulateedel. «Teeületuse probleemid, ettevaatamatus, sageli võib-olla ka purjus pea. Asulavälistel teedel seevastu on jalakäijatega juhtunud õnnetused palju traagilisemad ja tihti lõppevad ka surmaga, sest autode kiirused on oluliselt suuremad,» rääkis Vane.
Samas ongi viimasel aastal märgatavalt vähenenud pimedal ajal väljaspool asulat hukkunud jalakäijate arv. Vane leidis sellele kaks peamist põhjust: «Eesiteks helkurit kasutatakse üha rohkem. Teiseks on suurlinnade ümber jalakäijate liiklusolud viimastel aastatel paranenud - rohkem kergliiklusteid, valgustust. See on ilmselt ka tulemusi andnud,» leidis Vane.
«On alanud aasta kõige kehvemad kuud jalakäijate jaoks - pime aeg, vihm, lörts, pori,» hoiatas ta samas.
Rahuloluks liiklusohutuses pole põhjust
«Võit, mis praegu liiklusõnnetustes hukkunute osas on - tänase seisuga 28 hukkunut vähem kui 2008. aastal - on suures osas tänu sellele, et juunikuu oli täiesti erandlik. Siis hukkus kuus 2 inimest ehk 18 inimest vähem kui möödunud aasta samal kuul. Nii et rahuoluks pole põhjust,» kõneles Vane liiklusohutuse alasel pressikonverentsil.
Eelmisel aastal hukkus Eestis 132 inimest. «Arvestuslikult teeb see ühe miljoni elaniku kohta 100 hukkunut, siis näiteks Rootsis oli see number 46 ja Suurbritannias 43,» tõi ta välja eesmärgi, kuhu Eestigi püüdleb.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et numbrite näiline paranemine ei anna mingisugust põhjust rahuoluks või arvamuseks, et olukord liiluses on hea. «Hilissügis ja talv on liikluses kõige keerulisem aeg ning liikluskomisjoni esimehena kutsun inimesi üles olema kultuursed ja head liiklejad. Iga hukkunu, vigastatu liikluses on täiesti mõttetu inimkaotus ning tegelikult alati ärahoitav,» sõnas Parts.