Rasketehnika sagenenud vargused ei viita kindlustuspettustele, vaid pigem organiseeritud tellimustöödele, mille tulemusena liigub varastatud tehnika kiiresti Eestist välja.
Varastatud rasketehnika jäljed viivad välismaale
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
23. oktoober 2009, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohilas teed remontivate OÜ Kriibi-Kraabi ehitusmeeste üllatus oli teisipäeva hommikul suur, kui nad avastasid, et eelmisel õhtul teepervele seisma jäetud miljon krooni maksev lintekskavaator Kobelco oli objektilt kadunud.
Jäljed kuriteokohal viitasid sellele, et kurjategijad olid rohelist värvi ekskavaatori treilerile ajanud ning teadmata suunas kadunud. Et ekskavaator on kindlustamata, jääb kahju Tallinnas tegutseva väikefirma kanda. Seda muidugi juhul, kui ehitusmasin kuskilt ootamatult välja ei ilmu.
Mitmed sarnased juhtumid
Lääne ringkonnaprokuratuuri teatel on ekskavaatori arvatava varguse aeg esmaspäeva õhtul kella seitsme ja üheksa vahel. «Seetõttu on politseil palve võtta nendega ühendust kõigil inimestel, kes sel vahemikul Kohilas Vetuka teel ekskavaatori juures askeldamist nägid,» ütleb prokuratuuri pressiesindaja Külli Kivioja.
See ei ole esimene ega ka viimane selline kuritegu Eestis. Põhja politsei varavastaste kuritegude talituse juhi Toomas Jervsoni sõnul oli neil alles kevadel juhus, kui politsei tabas kuriteokohal kraanat peale laadimas kaks uurimisorganitele juba varasemast ajast hästi tuntud meest. «Selle väga kalli kraana vargus jäi politsei sekkumise tõttu küll pooleli, kuid praeguseks on need mehed taas vabaduses,» ütleb Jervson.
Kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, sõiduõpetajana töötav Aleksei Baturin (33) ja viiel korral karistatud Aleksandr Gogarev (29) pidid kraana varguse katse pärast reaalselt vanglas veetma mõned kuud. Jaanipäeva paiku mõistis kohus nad küll süüdi, kuid kokkuleppemenetluse tulemusena karistati mõlemat lühiajalise vangistusega.
Et mõlemad süüdimõistetud on varemgi näidanud kriminaalset huvi eritehnika vastu, ei julge uurimisorganid välistada, et mehed on taas samal rindel tegutsemas. «Me saame väita vaid seda, et tõenäoliselt on selliste kuritegude taga konkreetsed tellimused,» ütleb vanemkomissar Jervson.
Kadunuks jäänud ehitustehnika leidmine on keeruline. Nii pole uurijaid aidanud isegi 80 000-kroonine vaevatasu, mida pakutakse tänavu veebruaris Paidest varastatud kopplaaduri leidmiseni viiva info eest.
Kahtlustuste kohaselt liigub niisugune tehnika avatud riigipiiri kaudu Eestist välja, sest selle Eestis kasutamine tähendaks kindlat vahelejäämist. Küsimus oleks vaid vahelejäämise ajas.
Soovimatult vargaks
Ent ehitustehnika kadumisega on politseil ka teist laadi muresid. Nimelt kipuvad neid enda kätte jätma tööandjalt maksmata palgaraha ootavad töölised. «Nad ise nimetavad seda otsekui pantimiseks,» nendib vanemkomissar.
Karistusseadustik tõlgendab sellist käitumist paraku omastamise või vargusena. «Nii juhtubki, et inimesed võivad rumalusest sattuda võlaõiguslikust suhtest kriminaalkurjategijaks,» hoiatab Jervson.
Vanemkomissari sõnul on juhtumeid, kus tööandja jõuab tema vara omastanud töölistega isegi kokkuleppele, kuid see ei tähenda, et mehi õnnestub päästa kriminaalkaristusest. «Nii et enne tööandja ehitustehnika või auto enda valdusse jätmist tasuks ikka tõsiselt järele mõelda,» ütleb Jervson.
Hiljuti kadunud
• 21. juulil ekskavaator CAT972H
• 8. augustil traktor MTZ 952
• 14. augustil veoauto Mercedes-Benz Actros
• 27. augustil veoauto Mercedes-Benz Axor 182 9L
• 2. septembril traktor JCB 3CX-4T
• 27. septembril traktor Case 695SR-4PS
• 1. oktoobril veoauto Mercedes-Benz Actros
• 20. oktoobril ekskavaator Kobelco (pildil)