Umbes veerand Eesti imikutest kannatab rauapuuduse või koguni rauapuudusest tingitud kehvveresuse käes. Alo Lõhmus sai teada, et värske doktoritöö kohaselt võib selle põhjuseks olla lehmapiima liiga tähtis koht väikelaste toidusedelis.
Lehmapiim on rikkunud Eesti väikelaste vere
10. mai 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Eesti kuulub arenenud maade või arenguriikide hulka? Nagu juba kurvaks tavaks saanud, viitavad rahva terviseandmed pigem viimasele võimalusele, ning seda kinnitab ka Tartu Ülikooli lastekliiniku doktorandi ning anestesioloogia- ja intensiivravi residendi Neve Vendti värske uurimus rauapuudusest 912 kuu vanustel Eesti imikutel.
Rauapuudus ning sellest põhjustatud kehvveresus (aneemia ehk hemoglobiini sisaldavate punaliblede vähesus) on kogu maailmas kõige sagedasem toitumisega seotud haigus lapseeas.
Arenenud riikides on rauapuudusaneemiat kuni 8 protsendil väikelastel, arengumaades aga 3051 protsendil. 1996. aastal Viljandi maakonnas ja Tallinnas tehtud uuring tuvastas, et kolme-nelja aasta vanustest Eesti lastest põeb aneemiat tervelt 1845 protsenti, kuid uuring ei täpsustanud rauapuuduse osa selles.
Selle osa väljaselgitamiseks uuriski Neve Vendt oma doktoritöös 171 Eesti last vanuses üheksa kuni kaksteist kuud seitsmes Eesti maakonnas.
Ta leidis rauapuuduse ilma aneemiata 14 protsendil lastest ning rauapuuduse aneemia 9,4 protsendil imikutest. Seega napib rauda iga neljanda lapse veres.
Rauapuudus imikueas võib põhjustada püsivaid tagajärgi kogu eluks.
«Järjest rohkem uuringuid näitab, et rauapuudusaneemia all kannatavatel lastel võivad hilisemas eas tekkida nii käitumuslikud kui ka õpiraskused,» tõdeb Vendt. «Rauapuudusaneemia mõjutab aju arengut. Rauapuuduses lapsed ka haigestuvad kergemini, sest raud ei toimi ju vaid veres, vaid kõigis organites, olles üks peamisi modulaatoreid rakkude funktsioonide käivitamisel.»
Ehkki rauapuudusaneemia on õige toitumise abil välditav, on palja silmaga võimatu haigust õigel ajal märgata. Alles tõsise kehvveresuse korral muutub laps rahutuks, hakkab hingeldama ning tema pulss kiireneb.
Niimoodi püüab organism rauapuudust kompenseerida ning tagada kudede varustamist hapnikuga. Võimaliku rauapuuduse õigeaegseks avastamiseks tuleks aga analüüsida iga 912 kuu vanuse lapse veeniverd, rõhutab Vendt.
«Meil kannatab rauapuuduse all veerand imikutest, võrreldes Skandinaavia ja Lääne-Euroopaga on see kõrge näitaja. Meie eesmärk peaks olema rauapuuduse avastamine lastel enne aneemia tekkimist, sest kui see on juba välja kujunenud, siis on aju arengu edasised häired suhteliselt kindlad,» hoiatab uurija.
Oma doktoritöös õnnestus Vendtil esmakordselt määrata ka Eesti oludele kohandatud piirväärtused väikelaste aneemia tuvastamiseks: nendeks on hemoglobiini tase alla 100 grammi liitris veres ning ferritiinide tase alla 10 mikrogrammi liitris veres.
Vendt on väga tänulik kõigile uuringus osalenud imikutele ja nende vanematele, kelle abiga õnnestus need piirmäärad paika panna.
Mis aga võiks olla laste kehvveresuse põhjustaja? Üllataval kombel lasub osa süüd tervisliku lastetoidu sümbolil lehmapiimal.
Lehmapiim sisaldab küll rauda, kuid inimorganismil on seda raske omastada, selgitab Vendt. Samas aga saab laps piimast hõlpsasti kätte vajalikud kalorid, pealegi on piim üsna odav. Nii võibki lapse toidusedel kujuneda liiga piimaseks, mis tasapisi rajab teed rauapuuduse tekkele.
Uuring näitas, et enne 9. elukuud lehmapiima saanud laste veres leidus raua markervalku ferritiini 19 mikrogrammi liitris, lehmapiima mittesaanutel 26 mikrogrammi liitris. Rinnapiima ja lisatoitu saanud lastel oli seda vähem (18 mikrogrammi liitris) kui rauaga rikastatud piimasegu ja lisatoitu söönud lastel (33 mikrogrammi liitris).
«Lapse esimesel ja ehk isegi teisel eluaastal tuleks igal juhul vältida lehmapiima ning kasutada rinnapiima vähesuse korral imikute piimasegusid,» soovitab Vendt.
«Ka rinnapiimas on rauda suhteliselt vähe, kuid laps omastab rinnapiimast rauda paremini ning esimeseks kuueks elukuuks on ta rauavaru sündides kaasa saanud. Alates 6. elukuust on lisaraua vajadus lapsel aga väga suur, isegi kuni kolm korda suurem kui puberteediealisel lapsel,» sõnab doktoritöö autor Vendt.
Ta nõustub, et lehmapiima kahjulikkus on lapsevanematele üllatav ning neil pole seda kerge mõista.
«Me kõik oleme ju lehmapiima peal üles kasvanud,» nendib ta.
Raua peamiseks allikaks toidusedelis on liha ning just seda tuleb lapsele varakult serveerida. «Laps peaks vähemalt kord päevas saama rauarikast toitu kas liha või rauaga rikastatud teraviljast tehtud putrusid,» juhendab Vendt.
«Ka vanemas lapseeas peab laps iga päev liha saama. Mustikad, sellerid, petersell ja spinat sisaldavad küll palju rauda, kuid seda ei saa organism neist kätte. Seetõttu tuleb laste puhul taimetoitlus välistada. Täiskasvanud inimesel kulub aneemia tekkimiseks aastaid ekstreemsel taimetoidul olemist, aga lastel tekib see väga kergelt,» jätkab ta.