Arnold Meri ei tunnistanud end genotsiidis süüdi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnold Meri täna enne kohtuistungi algust Kärdlas Vene telekanalitele intervjuusid andmas.
Arnold Meri täna enne kohtuistungi algust Kärdlas Vene telekanalitele intervjuusid andmas. Foto: Raigo Pajula

Täna Hiiumaal kohtu ette astunud Arnold Meri ei tunnistanud end genotsiidis süüdi. Kuna kohus nõustus kaitsja taotlusega teha Merile uus terviseekspertiis, loobus kohus täna ainsa kohale ilmunud tunnistaja kuulamisest ning otsustab järgmise kohtuistungi toimumise pärast ekspertiisitulemuste selgumist.

Pärast prokuröri esitatud süüdistuskokkuvõtet, milles kirjeldati nii küüditamisprotsessi kui sellist ning samuti praegu 88-aastase Meri rolli 1949. aasta suurküüditamises, küsiti kohtualuselt, kas ta tunnistab end genotsiidis ja tsiviilelanike vastases ründes süüdi või mitte. Meri teatas kohtule, et ei tunnista.

Meri kaitsja Sven Sillar ei nõustunud ühegi süüdistuspunktiga, pidades prokurör Sirje Hundi süüdistust lahjaks.

Samuti seadis Sillar kahtluse alla selle, kas küüditamise puhul ikka oli tegemist genotsiidiga. Meri roll selles protsessis oli kaitsja sõnul igal juhul vaid aidata ja kontrollida, et oleks tagatud küüditajate õigused.

Kaitsja viitas ka, et kogu süüdistus põhineb suures osas Meri enda eeluurimise ajal antud ütlustele.

Ent kuna praeguses kohtupraktikas loevad ainult need ütlused, mis on antud kohtuprotsessil, kus võib varasematest ütlustest ka taganeda, andis Sillar mõista, et Meri võibki seda teha. See omakorda võib kogu süüdistuse alusetuks muuta.

Täna hommikul kell 10 alanud istung lõppes kella 15 paiku. Muu hulgas jõuti kuulata ka üht tunnistajat. Kohus rahuldas ka Sillari taotluse teha Merile uus terviseekspertiis, kuna eelmine tehti neli aastat tagasi, ent selle aja jooksul võib olla süüdistatava tervis veelgi halvenenud ning ta ei pruugi protsessi vastu pidada.

Istungile oli lisaks Merile kutsutud 70 kannatanut, neist tuli kohale mitukümmend inimest. Tunnistajaid oli kutsutud kuus.

Meri ütles vahetult enne tema üle peetava kohtuprotsessi algust, et ta küll osales küüditamises, ent mitte selles rollis, nagu seni avalikkusele kirjeldatud.

Meri sõnul seisnes tema roll selles, et ta püüdis hoopis inimesi küüditajate omavoli eest päästa, kuid eriti hästi see ei õnnestunud.

Kohtuprotsessi oli lisaks Eesti ajakirjanikele kajastama saabunud arvukalt Vene telekanaleid ja teiste meediaväljaannete esindajaid, kellele Meri lahkelt intervjuusid jagas. Pärast istungi algust saadeti fotograafid ja teleoperaatorid kohtusaalist välja.

Arnold Merit süüdistatakse osavõtus 1949. aasta suurküüditamisest.

Protsessi korraldava Pärnu maakohtu teatel on genotsiidisüüdistuse taga Meri osalemine Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu volinikuna Hiiumaalt tsiviilelanikkonna eluaegsele sundasumisele saatmise operatsiooni ettevalmistamisel ja täideviimisel 1949. aasta 9. märtsist kuni 26. märtsini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles