Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval mitte toetada opositsioonilise Keskerakonna ettepanekut moodustada riigikogus parvlaeva Estonia uppumise põhjuste selgitamiseks uurimiskomisjon.
Põhiseaduskomisjon ei toeta Estonia komisjoni loomist
27. oktoober 2009, 23:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles BNSile, et komisjon saadab eelnõu riigikogu ette 10. novembril ning teeb ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata.
Tema sõnul ei pidanud põhiseaduskomisjoni enamus uurimiskomisjoni loomist õigeks, leides, et komisjonil puuduks võimalus saada oma käsutuses olevate vahenditega juhtunu kohta uut informatsiooni. «Sellega mängitaks ainult Estonia katastroofis hukkunute omaste tunnetel, tekitades neis asjatuid ootusi,» lausus ta ja lisas, et Keskerakonna fraktsiooni esindajad sellise seisukohaga ei nõustunud.
Keskerakond soovib moodustada riigikogus komisjoni, mis selgitaks välja parvlaeva Estonia uppumise põhjused ja sellega seotud asjaolud, tehes koostööd nii hauarahuleppe maade rahvaesinduste kui ka teiste riikide laevahuku põhjusi uurivate institutsioonidega.
Uurimiskomisjonil tuleks eelnõu järgi esitada valitsusele ja riigikogule, aga ka teistele uurimise osalisriikidele ja institutsioonidele omapoolseid ettepanekuid ning teha järelevalvet valitsuse tegevuse üle laevahuku põhjuste ja asjaolude selgitamisel.
Keskerakond põhjendas parlamendikomisjoni loomise vajadust viimastel aastatel ilmnenud uute ja selgitamist vajavate asjaoludega, viidates, et nii Estonia teemaga tegelenud Eesti komisjonid kui ka Rootsi uurijad on siiani möönnud 1997. aastal avalikustatud rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraportis sisaldunud asjaolude küsitavust ja vastuolulisust.
Kui parlament kiidab Keskerakonna ettepaneku heaks, alustab kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev komisjon tööd otsuse jõustudes ning jätkab seda 2010. aasta lõpuni.
Samasuguse uurimiskomisjoni loomine oli riigikogus kõne all ka 2007. aasta sügisel, kuid toona lükati vastav eelnõu Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, sotsiaaldemokraatide ja roheliste häältega tagasi.
Küll tegutses parlamendis 2005.-2006. aastal erikomisjon, mis uuris Estonial toimunud sõjatehnika veo asjaolusid. Komisjon lõpetas töö 2006. aasta sügisel lõpparuandega, mille kohaselt ei olnud Eesti ametkonnad ega ametiisikud Estonial toimunud sõjatehnika vedudest teadlikud. Komisjon ei välistanud samas võimalust, et Rootsile osutas tehnikavedudel kaasabi mõni Eesti ametnik eraviisiliselt.
Samale järeldusele on jõudnud ka valitsuse loodud ning 2005. aastast kuni tänavu veebruarini tegutsenud asjatundjate komisjon.
Oma lõppraportis kinnitas valitsuskomisjon, et Estonia uppumine rahvusvahelise uurimiskomisjoni kirjeldatud põhjustel ja viisil on võimalik ning seni kogutud tõendite alusel tuleb seda pidada laevahuku kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks.
Siiski märkis komisjon, et ainult uppumise mehaanika ehk laeva teadaoleva käitumise alusel ei saa välistada stsenaariume, mis eeldavad auku laeva põhjas või vee tungimist autotekile muul viisil kui vöörirambi kaudu. «Seetõttu ei saa ka olemasolevatel tõenditel põhinevate teoreetiliste uuringutega selliseid teooriaid veenvalt ümber lükata,» nentis komisjon.
Kui soovitakse kindlalt tõestada, et laevakere on terve, tuleb valitsuskomisjoni aruande kohaselt laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada, mida pole siiani kunagi tehtud.
Komisjoni kinnitusel on võimalik pääsenute ütlusi, nagu need on õnnetuse järel ülekuulamise protokollidesse talletatud, kasutada mitmesuguste, isegi vastuoluliste teoreetiliste seisukohtade ja stsenaariumide kinnitamiseks. «Seetõttu ei võimalda tunnistuste veelkordne läbitöötamine anda suuremat kindlust ühegi väljapakutud laevahuku stsenaariumi suhtes,» lisas valitsuskomisjon veebruaris avalikustatud aruandes.
Eelmise raporti avalikustas valitsuskomisjon 2007. aasta oktoobris ning üle-eelmise sama aasta märtsis, mil välistati Estonia huku ööl plahvatuse toimumine ning anti ülevaade Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni selgitustest komisjoni aasta varem valminud aruandele.
Toonase raporti kohaselt ei leidnud komisjon relvaveo kohta uusi andmeid, kuid tõi esile, et Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes on osa järeldusi nõrgalt tõenditega kaetud.
Rootsi sõjaväeluure korraldas sõjatehnika väljavedusid teadaolevalt 1994. aasta 14. ja 20. septembril. Kumbki komisjon ei leidnud tõendeid, mis oleks kinnitanud sõjalise sisuga tehnika vedu ka 27. septembril, kui laev asus oma viimasele teekonnale.
Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600-tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest.