Seadusemuudatus annaks toetuse ka hukkunud sõduri elukaaslasele
28. oktoober 2009, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega saaks kaitseväelane edaspidi määrata isikute ringi, kellele makstakse tema hukkumise korral pool riigi poolt ette nähtud toetusest.
Seni maksti hukkumise korral kogu ettenähtud toetus kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.
Samas on suurem osa kaitseväelastest nooremapoolsed inimesed, kes pole jõudnud ametlikult abielluda, mistõttu senine seadus ei arvestanud näiteks kaitseväelaste elukaaslastega.
Edaspidi saab kaitseväelane poole hukkumise korral ettenähtud summast määrata elukaaslasele või mõnele teisele enda poolt valitud isikule, teine pool toetusest makstakse endiselt seni seaduses määratud isikute ringile.
«Eesti Vabariigi julgeolekupoliitikat teostades ja teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelane on oma elu ohverdanud Eesti iseseisvuse eest – see on ühemõtteliselt nii. Pean antud juhul õigeks, et sõltumata muudest perekonnamääratlusega seotud kaalutlustest tuleb anda kaitseväelasele õigus poole toetuse ulatuses määrata oma äranägemise ja õiglustunde järgi isik, kellele seda toetust makstakse,» selgitas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
«See on välismissioonidel Eesti riiki teeninud ja teenivate kaitseväelaste kollektiivne soov ja mul on hea meel käesoleva eelnõuga edasi minna.»
Kui kaitseväelane pole toetuse saajat või saajaid määranud, makstakse kogu toetussumma lastele, vanematele, lesele ning hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.
Toetuse suuruseks jääb endiselt keskmise brutopalga 150-kordne summa, mis arvutatakse statistikaameti avaldatud andmete järgi.