Heida oma pisarad vaid rõõmupäevadele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lakšmi» (1937), Valentina Vassiljeva koos Verner Hagusega
«Lakšmi» (1937), Valentina Vassiljeva koos Verner Hagusega Foto: estoonia arhiiv

Sedaviisi on oma ainsale tütrele õpetanud kaks korda külmale maale saadetud priimabaleriin Valentina Vassiljeva (9.08.1913 – 18.01.1994), kelle sünniaasta kattub Estonia kunstitempli avamise aastaga.

Avaramalt ongi Estonia artistidega nii, et nutt ja kaeblemine ei saanud ega võinud ka ränkadel terroriaastatel kuidagi maad võtta – vaatamata ka esmajärguliste näitlejaisiksuste füüsilisele hävingule oli moraalikandjaks eelkõige eneseväärikus.

Euroopa kõrgtaseme lävepakuni olid Estonia lauluteatri poolel viinud Elsa Maasik, Tiit Kuusik, Milvi Laid, Eedo Karrisoo, Georg Taleš jmt.

Rahvusvahelisel balletikonkursil Varssavis 1933 tuli äsja 20-aastaseks saanud Vassiljeva auhinnalisele kohale. Vähetähtis pole seegi, et žüriilaua taga istus maailma tantsuteatri suurmees ja pedagoog Ru­dolf von Laban.

1926. aastal Rahel Olbrei ellukutsutud püsiv balletitrupp lõikas esimesed loorberid Helsingi külalisetendustega 1936, mil eriti märgati Klaudia Maldutise ja Valentina Vassiljeva eeldusi ja võimekust. Viimasele tegi Soome rahvusooper ettepaneku sõlmida tööleping priimabaleriini ametikohale. Soomlaste ettepanekule vastas ta eitavalt, rõhutades seejuures suutmatust pöörata selg just Estoniale ja balletijuht Olbreile.

Üks kahest esibaleriinist

Valentina Vassiljeva oli sündinud Tallinnas tsaariarmee ohvitseri Peeter (Pjotr) Vassiljevi tütrena, kelle ema oli pärit suurärimeeste Rotermannide dünastiast. Tantsukoolituse oli Vassiljeva saanud Galina Tšern­­javskaja balletistuudiost 1924–1934, peaaegu samal ajal kutsus Olbrei Estonia truppi Veera Leeveri (Eskola), Asta Olo, Kitty Kuskova ja Zoja Kalevi-Silla. (Viimane paistis hiljem ise silma silmapaistva pedagoogi ja koreograafina, Kalevi-Silla õpilasteks olid balletikooli I lennus Helmi Puur, Ülle Ulla, Aime Leis jt.)

Tšernjavskaja õpilased moodustasid justkui omaette koolkonna, kes mujal (nagu Eugenia Litvinova ja Gerd Neggo stuudiod) koolitust saanuile sugugi alla ei jäänud. Vassiljeva õpetaja Galina Tšernjavskaja oli oma professionaalsuse puhtklassikalises stiilis omandanud Moskva Lidia Nelidova koolis ja end tõsiselt täiendanud Peterburis karaktertantsu alal Aleksandr Monahhovi klassis.

Sisuliselt oli meie rahvusballetis alguskümneil tugeva konkurentsi ja individuaalsusega võrdselt kaks esibaleriini: Rahel Olbrei enese koolitusega Klaudia Maldutis ja Valja Vassiljeva, kes suuremates partiides teineteist dubleerisid. 1939 jõudis juba Brüsseli festivalilt koju Liia Leetmaa (Vink).

Sedaviisi jätsid Vassiljeva osatäitmistest 1936–1940 balletilukku jälje Riccardo Drigo «Flora ärkamise» tiitelrollis ja Tai-Hao osas Reinhold Glière’i «Punases roosis». Mõlema tantsijaga alustas Olbrei ettevalmistust Tšaikovski «Luikede järve» Odette’iga.

Vassiljeva teatriaeg Estonia esitantsijana jäi lühikeseks, sest 1941 juuniküüditamisel tõugati ta väikse tütrega loomavagunisse, vägivaldselt lahutatuna abikaasast, kudumistöökoja omanikust Peeter Schimanskist. Aastakümneiks keelustab tsensuur kavalehed Vassiljeva nimega, ei lubata mainida teda ülevaateartiklites jne.

Teistki korda laagrisse

Sõja järel ballettmeistri kohale määratud Anna Ekston esitab kategoorilise nõude, et Kirovi laagrist vabastataks Vassiljeva, teda asub toetama teatrijuht Ants Lauter. Ime küll, et see vabastamine sünnib 1946.

Nüüdki saab Vassiljeva töötada Estonias neli aastat – kurikuulsa 1950. aasta pleenumini, mis järel taas toimus laagrisse sõit Kirovi suunas. Taasuurimise hetkest vabastatakse direktori käskkirjaga teatri koosseisust «tööle mitte ilmumise» põhjusel (!). Löögi alla jäävad ka Lauter ja Ekston.

Ekston oli erilise tähelepanuga jälginud noore priimabaleriini, Gerd Neggo stuudiolase Aino Oinase ettevalmistust. Represseeriti temagi kui poliitikute Alma ja Aleksander Oinase võsuke ning tema Saarepiiga «Kalevipojas» jäi teiste tantsida. Aino Oinase nimega «Kalevipoja» kavalehed utiliseeritakse.

1948 oli Vassiljeva Ekstoni lavastuses jõudnud veel luua Tšaikovski Odette’i ja Hazinta «Lucrecias», samuti efektse Pääsukese populaarses lasteballetis «Doktor Aibolit» (1950). Valentina Vassiljeva rehabiliteeriti alles 1958. Ta suri Tallinnas 1994 ning maeti Siselinna kalmistule. Teatriavalikkus ja tütar Valentine asetasid talle kirstu kaasa Tšaikovski Valge luige varvaskingad.

Noppeid Estonia pidustuste kavast

Estonia awamise pidu

Estonia awamise pidu «Kord saja aasta pärast…» koos piduliku õhtusöögiga rullub vaatajate ette täies hiilguses just nii, nagu see saja aasta eest aset leidis: külalised saabuvad hobukaarikutel, daamidel on käes pitskindad, härrad kannavad torukübaraid ja Estonia laval peab monoloogi Hamlet ise. Lavastab Arne Mikk.

Täna kell 19.30 Estonia teatris

Teatrilaat

Esmakordselt võtavad üritusest osa Eesti Kontsert, ERSO ja Eesti Filharmoonia kammerkoor. Pakutakse erakordselt laia muusikavalikut, soodsalt saab osta pileteid, avatud on laste-, auto- ja maleala ning balleti- ja ooperimaa. Lisaks estoonlaste täika.

Pühapäeval, 8. septembril kell 12-17 Estonia maja ümber

ERSO ja Eesti Filharmoonia kammerkoori avalikud proovid

Haruldane võimalus minna kuulama näiteks Neeme Järvi orkestriproovi.

Täpsemalt vaata http://www.opera.ee/estoniamaja100

Saja luige järv

Eesti ja Läti rahvusballett ühendavad jõud, appi on kutsutud veel Tallinna balletikool. Korraga peaks lavale astuma sada luike. Ettekandele tuleb «Luikede järv» alates teisest vaatusest. Solistid Galina Rohumaa (endine Lauš) ja Maksim Tšukarjov. 2014. aastal plaanitakse seda esitada ka Euroopa kultuuripealinnas Riias.

Kolmapäeval, 11. septembril kell 20 välilaval (tasuta)

Kontsertlavastus «Diiva»

Eksperimentaalne kontsertlavastus tänapäeva tippmuusikute keerukast maailmast, esineja konfliktidest kolleegide ja iseendaga, sellest, mis toimub kulisside taga. Autor ja lavastaja Paavo Piik. Diiva rollis Annaliisa Pillak.

Kolmapäeval, 11. septembril kell 19 Estonia teatri kammersaalis

Ooperi «Liblikas» esietendus

Tõnu Kõrvitsa ooper «Liblikas» on tellitud spetsiaalselt Estonia maja 100. sünnipäevaks. Peategelane Erika on salapärane lindnaine, kes satub teatrisse ja tantsib nagu liblikas. Tal tuleb otsustada, kas lahkuda külmade tulekul koos teiste lindudega või jääda sinna, kuhu kuulub ta süda ja kus on näitlejaks ta armastatu August. Andrus Kivirähki romaani ainetel. Lavastab Peeter Jalakas.

Reedel, 13. septembril kell 19 ja pühapäeval, 15. septembril kell 17 Estonia teatris

Eesti balleti 95. sünnipäev

Eesti Rahvusballett tähistab meie balleti 95. sünnipäeva galaga, kus tulevad ettekandele katkendid repertuaaris olevatest ballettidest «Luikede järv», «Pähklipureja», «Aeg», «Manon», «Tuhkatriinu», «Modigliani – neetud kunstnik» ja «Rosalinde». Septembri lõpus minnakse ringreisile ka Jõhvi, Pärnusse ja Paidesse.

Pühapäeval, 15. septembril kell 20 välilaval (tasuta)

Autokino

Sõida, pargi ja vaata! Suurel väliekraanil linastub ETV esimene, 1960. aastast pärit muusikafilm «Helisev päev», kus laulavad Georg Ots, Artur Rinne, Heli Lääts jt. Režissöör Artur Rinne. Filmi heli edastatakse Klassikaraadio sagedusel 106,6 MHz. Söök ja jook.

Esmaspäeval, 16. septembril kell 20 Estonia teatri parklas (tasuta)

Estoonlased kujutavas kunstis

Väljas on kunstiteosed, millel on kujutatud saja aasta jooksul Estonia teatriga seotud olnud inimesi: Theodor Altermann, Netty ja Paul Pinna (pildil Rein Raamatu kujutatuna Ivan Groznõi rollis), Betty Kuuskemaa, Anna Ekston, Georg Ots, Ülle Ulla, Aime Leis, Anu Kaal, Urve Tauts jt.

Avatud Adamson-Ericu muuseumis 24. novembrini

Kogu programmi vaata www.opera.ee/estoniamaja100

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles