Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid ELi Ülemkogul ühisele seisukohale, millega soovitakse igal aastal vaestele riikidele kliimamuutuste tagajärgedega toimetulekuks eraldada 100 miljardit eurot.
EL lubab avada arengumaadele rahakotirauad
Täna jätkusid Euroopa Liidu Ülemkogul kõnelused rahvusvahelise kliimaleppe rahastamise üle ning viimaste andmete kohaselt on euroliidu liikmesriigid astunud sammu lähemale ühisele seisukohale, millega ühendus saaks detsembris Kopenhaageni kliimakonverentsile minna, vahendas AFP.
Ümbertöötatud mustandis, mis võib täna ja homme veel muutuda, seati eelseisva kliimatippkohtumise eesmärgiks aidata arengumaid aastani 2020 igal aastal 100 miljardi euroga. Samas ei jõutud kokkuleppele selles osas, kui palju peaks panustama euroliidu liikmesriigid.
Varem on Euroopa Komisjon avaldanud lootust, et ELi panus ulatub 15 miljardi euroni aastas ajavahemikus 2013-2020 ning 1,5 miljardini algperioodil 2010-2013. Euroliidu liidrid jätkavad kõnelusi kulude jagamise osas täna.
Visandis kinnitas euroliit valmisolekut võtta õiglane vastutus ülemaailmsetes jõupingutustes, mille eesmärgiks on piirata ülemaailmset kliimasoojenemist. Seda piirava rahvusvahelise kokkuleppe saavutamine on muutunud pakiliseks, sest 2012. aastal kaotab kehtivuse seni süsinikdioksiidi emissiooni piiranud Kyoto protokoll ja EL loodab ühise seisukohaga mõjutada ülejäänud maailma, eriti USAd ja Hiinat heitkoguseid vähendama.
Kopenhaageni kohtumine algab alles 7. detsembril.