Caritas Eesti juhatuse esimees, kunagine vabadusvõitleja ning endine siseminister Parek kinnitas, et eestlaste ja venelaste läbisaamise paranemine vajab lihtsalt aega. Ta lisas, et on üle kümne aasta erinevaid integratsiooniprojekte teinud ning need on päris tulemusrikkad olnud.
Parek ütles, et Eestis sündinud venelaste põlvkond ei saa kanda ajaloolist vastutust oma esivanemate tegude eest. Pealegi on suur hulk venelasi sattunud Eestisse mitte vabatahtlikult, nad on kunagi lihtsalt oma kodumaast lahti rebitud. Juurteta inimesed ei ole selles süüdi, et neid on põlvkondade viisi mööda Nõukogude Liitu laiali veetud.
«Meie, eestlased, peaksime rohkem sallivamad olema, aga ka vastupidi - muulased peaksid ka meie suhtes suuremat sallivust üles näitama,» kinnitas Parek. «Kui nad on teinud valiku, et jäävad siia, siis tuleb neil kohaneda. Eesti pagulased sattusid maailmas samuti väga rasketesse olukordadesse ning kõigil tuli keel ära õppida. Sageli pidid dokrorikraadiga inimesed päris lihtsat tööd tegema. Alati ei ole me oma saatuse peremehed.»
Rainer Nõlvaku kampaaniat «Teeme koos» peab Parek heaks ettevõtmiseks. Ka 1. mai mõttetalgud olid igati vajalikud. Ta tõi näite, et Pirita kloostri töötuppa tulid noormehed Lasnamäelt, sest oma sõnul otsisid nad koostööd just kloostri õhkkonnast. See oli huvitav kogemus.
«See näitab, et noorem põlvkond otsib koostöövõimalusi,» kinnitas Parek. «Teine asi on see, kas me oskame neid kaasa tõmmata.»
Eestlastel on aeg aru saada, et see hulk venelasi, kes siin elab, ei lähe kuhugi ära. Nendega tuleb koos hakkama saada ning selle tõsiasja peavad eestlased endale selgeks tegema.
«Loosungid ja manitsemine ei aita, tuleb lihtsalt koos midagi teha,» tõdes Parek. «Koostegemine on ainuke, mis seob. Loosungeid oleme näinud aastakümneid, see aeg peaks nüüd möödas olema.»