Seal, kus leidub naftat, jagub raha ja ambitsiooni. Näiteks selleks, et luua kõrgkool, kuhu pääsemiseks tuleb pugeda lausa läbi nõelasilma. Kevadel keskkooli lõpetanud Rene Kukk tõestas, et ka eestlane suudab karmis konkurentsis läbi lüüa.
Araabiamaale? Ja veel ülikooli?!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas tundub: ligi 6000 kandideerijat igast maakera nurgast, üks helgem pea kui teine, aga vastu võetakse neid vähem kui 200? Ehk igast sajast tahtjast kolm. Soovite proovida?
New Yorgi ülikool Abu Dhabis (NYUAD) on üks tihedama konkursiga kõrgkoole maailmas. 19-aastane Rene Kukk, Tallinna inglise kolledži vilistlane, suutis esimese eestlasena sinna õppima murda. Araabia maailma tippkool, nagu selgub, ei ole mingi tavaline ülikool.
Rene, mis nipiga õnnestus sul nii tihedast valikusõelast läbi pääseda?
Alguses tunduski kõik veidi utoopiline. Olin väga ebakindel, kas tahan sinna üldse kandideerida. Kuid mida rohkem asja uurisin, seda kiiremini jõudsin tõdemusele, et wow! – see on ikka midagi suurt!
Kuidas ma sisse sain, on pikk lugu. Oskan selle kohta vaid spekuleerida. Kui olin 11. klassis, käis NYUAD Euroopa esindaja meie koolis [Tallinna inglise kolledž] rääkimas.
Ma ise ei olnud seal kohalgi, kuulsin pakutud võimalusest klassikaaslaste käest. Tundus eksootiline ja huvitav. NYUAD tahtis, et meie kool soovitaks neile nelja õpilast, kes võiksid jätkata haridusteed Abu Dhabis. Kooli peale tuli 10–15 õpilast, kes tahtsid kandideerida. Nende seast valiski kool välja neli.
Kuidas kandideerimine käis?
Kool aitas hästi palju. Õpetajatelt oli vaja kahte soovituskirja. Ise pidin vastama lühiessee vormis viiele küsimusele. Näiteks, et kui ma tuleks Abu Dhabisse, siis milline võiks olla üks mu uurimisteema.
Kuna Eesti on alates 1990. aastatest väga kiiresti arenenud, nagu ka Abu Dhabi, otsustasin võrrelda kahe riigi arengut, majanduspoliitilisi otsuseid ning kuidas nad saaksid teineteise vigadest ja õnnestumistest õppida. Araablastele võis Eesti tunduda eksootiline riik ja sellega võis minu avaldus tähelepanu tõmmata.
Olin kuulnud, et ülikoolile on tähtis globaalne perspektiiv. Seetõttu kirjutasin esseedes ka sellest, kuidas olen käinud Lõuna-Aafrikas väitlemas koolides, mis asuvad slummides. Arvan, et ka tänu sellele jäin silma.
Saatsin kõik dokumendid teele mullu sügisel, kui olin alustanud 12. klassi. Esimeseks tähtajaks, nagu minagi, saatsid avalduse tuhanded. Seal kehtib reegel, et kes esimeses ringis kandideerides sisse saab, peab kindlasti sinna kooli õppima minema. Teise vooru, Candidate Weekendile, pääses vaid 40–50.
Mis ülejäänud kolmest Eesti õpilasest sai?
Mu klassiõde kandideeris hiljem, tal ei läinud edukalt. Kaks ülejäänud õpilast otsustasid konkursil mitte osaleda.
Räägi teise vooru valikusõelast!
Candidate Weekend sattus mul detsembris kiirele nädalale, sest käisin Inglismaal Cambridge’i ülikoolis vestlusel. Juba päev pärast naasmist pidin lendama Abu Dhabisse. Aga see andis väga hea võrdluse kahe riigi ja ülikooli vahel ning jõudsin veendumusele, et tahan minna just Abu Dhabisse.
Abu Dhabi ülikool on Cambridge’ist pea jagu üle just õpilastesse suhtumise poolest. Tundsin pidevalt, et nad tõesti väga-väga ootavad mind.
Candidate Weekend tähendab, et kool kutsub kandideerijad tasuta reisile, maksab kinni edasi-tagasi lennupiletid, ööbimise, söögi-joogi ja kõik üritused. Esimesel päeval näidati koolimaja ja üliõpilaste elupaika, viidi hiiglaslikku šeigi mošeesse, tehti kultuuriekskursioon.
Õhtul toimus kõrbes õhtusöök, kus olid suured rootsi lauad, soolast ja magusat täis, kohapeal küpsetati värsket liha. Isegi kaameliga sai sõita. Teisel päeval oli kõigil kaks tähtsat intervjuud. Igaüks pidi kaasa võtma midagi, mis iseloomustaks tema koduriiki.
Ma võtsin ID-kaardi. Loovkirjutamise ülesandes pidin rääkima, kuidas kaasavõetud asi seostub minu kodumaa, minu enda ja ka Abu Dhabiga. Viimasel päeval toimus Emirates Palace’is, mis on seitsme tärniga lukshotell, õhtusöök koos professoritega. Vaat see oli võimas!
Milline on sealne õppesüsteem?
Kõik loengud toimuvad väikestes rühmades, kuus kuni kaheksa inimest. Iga loengutunni kohta tuleb kaks tundi iseseisvat tööd. «Loeng» on tegelikult vale sõna. Pigem on tegu aruteluga kodus loetu üle, mida modereerib professor. Meilt ei oodata ülevoolavat aktiivsust, rohkem väärtustatakse tagasihoidlikku intelligentsi. Võtan sõna siis, kui midagi öelda on, mitte selleks, et olla pildil.
Mida sa õppima hakkad?
Sellele on keeruline vastata, sest süsteem on teistsugune kui Euroopas. Põhikava (core) koosneb neljast alast: kirjandus, ühiskond, innovatsioon ja teadus. Neist igaühest tuleb võtta kaks valdkonda. Lisaks saan valida aineid, mida veel õppida tahan.
Õppetöö alla kuulub ka muuseumide külastamine ja reisimine. Hea, et me ei istu ainult klassiruumis. Õpingud kestavad kokku neli aastat.
Kool julgustab teid õppima kaks semestrit mõnes ülikooli harus üle maailma, nagu Accra, Buenos Aires, Sydney, Tel Aviv, Shanghai, Washington DC jpt. Oled juba mõelnud, kus need kaks semestrit veeta?
Kuivõrd mul on plaanis lõpuks majandust õppida, soovin New Yorki jõuda. Seal asub ju Wall Street. Ka New Yorgi ülikool Shanghais tundub väga huvitav. Lisaks on kahel aastal jaanuaris võimalik õppida kolm nädalat vaid ühte asja kuskil mujal peale Abu Dhabi, kusjuures elamine makstakse kinni. Ja siis on veel praktika, mis on rangelt soovituslik. New Yorgis pidavat olema selle läbimiseks head võimalused.
NYUAD avati alles kolm aastat tagasi. Oled kindel, et see on akadeemiliselt ikka kõrge tasemega?
Jah, olen, sest NYUAD kuulub New Yorgi ülikooli alla ja seal õpetavad oma eriala tipud kogu maailmast. Ja õpilased, kes sinna sisse saavad, peavad olema väga tugevad – juba see tõstab taset. Usun, et NYUAD on akadeemiliselt peaaegu samal tasemel nagu [maailma ühed parimad ülikoolid] Harvard ja Yale.
Mis ülikoolidesse veel kandideerisid?
Cambridge’i, kuhu sain ootejärjekorda, Manchesteri ja Glasgow’ ülikooli, kuhu sain sisse, ja St. Andrewsi Šotimaal, kuhu sisse ei saanud. Hästi palju on õnnemängu, sest nii vähe võetakse ju vastu. Ühes kohas veab, teises mitte.
Kui palju Abu Dhabis õppimine sulle maksma läheb?
Sain täisstipendiumi, nii et saan õppida tasuta. Nelja aasta jooksul makstakse kinni elamine, söök-jook ning kaks korda aastas lennukipiletid, et kodus käia. Juba kandideerides tuli täita finantsabi vorm, kus pidi esitama väga detailselt perekonna finantsandmed.
Nad tahavad veenduda, et kõik õpilased maksaks õpingute eest just nii palju, nagu neil on võimalik, ja et keegi ei peaks võtma laenu. See [perekonna sissetuleku] lävend, millest alates oleksin pidanud ise finantseerima oma õppimist, on väga-väga kõrge.
Huvitav, miks toetada nii suure rahaga inimesi üle maailma?
Abu Dhabi tahab muutuda hariduse ja kultuuri keskpunktiks. Nad teavad, et ühel päeval saab nafta otsa, ning mõtlevad juba praegu tuleviku peale. Sealne ülikool on üks osa sellest projektist. Järgmisel aastal valmib täiesti uus ülikoolilinnak, mis asub tehissaarel Saadiyat Island. Meie kool on esimene seal saarel, aga nad plaanivad sinna veel ülikoole tuua.
Mis hinded olid vajalikud, et NYUADi sisse saada?
Minimaalset lävendit ei olegi, aga kooli kodulehel on selgelt kirjas, et sisse saavad kõige paremad, kõige kõrgemate testiskooridega õpilased. Samas arvestavad nad kõrgelt ka koolivälist tegevust. Ma panin põhirõhu väitlusele, millega olen tegelenud alates 7. klassist.
Tänavu käisin kolmandat aastat järjest keskkoolide maailmameistrivõistlustel. 11. klassis tulin meeskondlikus arvestuses Eesti meistriks ja olin individuaalselt teine. Olen käinud isegi Soomes väitlust õpetamas, sest seal on see ala veel päris noor.
Lisaks tegelen hobi korras fotograafiaga. Pärast 7. klassi lõppu tegin suvel oma elu esimese tööpraktika Pärnu Postimehes. Mõned minu tehtud pildid jõudsid lausa lehe esiküljele. Kõik toimetuses arvasid, et olen tudeng, ning üllatusid, kui said teada, et olen 14-aastane koolipoiss.
Kas kavatsed Abu Dhabis ka mõnda uut hobi proovida?
Seal on oma väitlusklubi, millega soovin liituda. Kindlasti saan teistsuguse kogemuse, sest väitlus üdini liberaalses Eestis ning väitlus Araabia Ühendemiraatides on kaks täiesti erinevat asja.
Lisaks on ülikoolis kohustuslik võtta kaks kehalise kasvatuse kursust. Saad valida näiteks ratsutamise, purjetamise, kardisõidu, jooga, tennise, korvpalli jne vahel. Miks mitte liituda rannavõrkpalliklubiga ning mängida värskes õhus 365 päeva aastas?
Oskad ette kujutada, milline üliõpilaselu saab seal olema?
Sotsiaalelu saab Eestiga võrreldes olema kindlasti väga erinev. Seal toimub rohkem sündmusi kui siin, ja palju suuremalt. Näiteks saab vaadata F1 võidusõitu ja minna afterparty’le, mille peaesineja on Muse. Ka kool kannab hoolt selle eest, et õpilastel oleks tore: korraldatakse matku, reise, külastatakse naaberriike. Hästi palju on ülikoolis klubisid, et hoida õpilasi aktiivsena ja et neil ei tekiks koduigatsust.
Kus seal elama hakkad?
Jagan tuba ühe ameerika poisiga. Elame suures pilvelõhkujas nimega Sama Tower, mis asub kesklinnas. Kui Saadiyat Islandi tehissaarel saab valmis ülikoolilinnak, kolime sinna.
Mida vanemad sellest arvavad, et nii kaugele ülikooli lähed?
Nad on optimistlikud. Kohati rõõmsamad kui ma ise. Nad on harjunud mu iseseisvusega, sest olen pärit Pärnust ning kolisin üksinda Tallinna selleks, et inglise kolledžisse minna.
Mis saab tulevikus?
See on raske küsimus. Põhimõtteliselt on kõik teed lahti! Üks mõte on spetsialiseeruda majandusõigusele, teine mõte on innovatsiooni- või patendiõigust õppida. Loodan, et hakkan tööle mõnes rahvusvahelises firmas ja saan palju reisida.
Kas Eestisse on ka plaan tagasi tulla?
Kindlasti on see võimalik, aga enne tahan näha maailma ning erinevaid võimalusi. Igal juhul oskan siis Eestit selle võrra rohkem hinnata: mis on siin paremini, mis on mujal paremini.
Mis kool see on?
• New Yorgi ülikool Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides.
• Asutatud 2010.
• Maailma konkurentsitihedamaid kõrgkoole: tänavu kandideeris 5854 õpilast, kool võttis vastu 196 ehk 3,3 protsenti.
• Mullu kandideeris 15 489 õpilast, kool võttis vastu 150 ehk 0,9 protsenti.
• Tudengite ja õppejõudude suhtarv 4:1.
• Ligi pool tuhat üliõpilast esindavad 89 rahvust.