Jaanuaris kinnitatud riigikaitse arengukava aastani 2022 peaks endaga kaasa tooma lisaks kaitsevõime kasvule ka ulatusliku ümberkorraldused nii taristu kui personali vallas, kokku puudutab see pea paarisadat inimest 3106 kaitseväelasest.
Paarisadat kaitseväelast ootab ees ümberpaigutamine
9. september 2013, 19:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleva aasta lõpuks tagab kaitsevägi kõigile ajateenijatele kaasaegsed olmetingimused, see aga tähendab amortiseerunud linnakute sulgemist ja üksuste ümberjaotamist.
2014. aasta lõpuks viiakse Tallinnas asuva vahipataljoni tootmisülesanne üle Jõhvi linnakusse. Paldiskist viiakse 1. jalaväebrigaadi staap, staabikompanii ja tagalapataljon Tapale ning Tallinnas Marja tänaval asuv logistikapataljon Ämarisse.
Vahipataljoni esindusfunktsioon jääb Tallinnasse ning kolib mereväe kasarmu valmides sinna ümber. Meegomäe lahingukool viiakse Kuperjanovi linnakusse.
Paldiskis asuv linnak jääb Scoutspataljoni ja Kalevi pataljoni kasutusse.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul tegeletakse kõigi ümberpaigutamist vajavate inimestega personaalselt ja arutatakse läbi vajalikud sotsiaalsed tagatised, võimalusel võetakse nende soove maksimaalselt arvesse.
1. oktoobriks teavitatakse kõiki tegevväelasi, ametnikke ja töötajad nende uutest ametikohtadest. Terrase sõnul saavad inimesed esitada vaideid ja pidada läbirääkimisi kaks kuud. «Kõigile tublidele inimestele on kaitseväes koht olemas ja arengukava näeb ette tegevväelaste arvu kasvu igal aastal 50 võrra ehk lähiaastatel arv kasvab, mitte ei kahane.»
Ta märkis, et uute koosseisude mehitamiseks on moodustatud komisjon, kuhu on kaasatud kõikide väeliikide esindajad ja valdkodade juhid.
«Kõikidele teenistujatele pakutakse võimalusel ametikohta kaitseväe uues struktuuris, vajadusel võimaldatakse vastav erialane väljaõpe – oleme arvestanud, et ümberõpet või täiendkoolitust vajavate inimeste arv kasvab, seetõttu kavandab kaitsevägi koolitusmahtude kasvu.»
Terras märkis, et neli aastat tagasi heaks kiidetud sõjalise kaitse arengukava ei olnud vahepeal aset leidnud majanduskriisi tõttu täiel määral elluviidav, uue arengukava kohaselt aga peaks riigikaitse eelarve kasvama iga aastaga.
Arengukava üldisteks prioriteetideks on luure, õhuturve, erioperatsioonid ja Scoutspataljon. Sel ja tuleval aastal keskendutakse 1. jalaväebrigaadi varustuse täiendamine ning selles arendatakse välja soomusmanöövervõime.
Arengukava kohaselt on kaitsekulude suurus käesoleval aastal 361 359 000 eurot ning aastaks 2022 tõusevad need 600 705 000 euroni.
Uue arengukavaga suureneb kaitseväe kiirreageerimisstruktuur 21 000 inimeseni. Maaväes arendatakse välja kaks täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud kiirreageerimisvõimega jalaväebrigaadi. Uue arengukavaga arendatakse kogu kaitseväe tankitõrjevõimet ning relvastusse tulevad kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketikompleksid. Territoriaalkaitses võtab keskse rolli kaitseliit, mille koosseis on kavas kasvatada tänaselt 22 250-lt 30 000-ni.
Uue arengukavaga liidetakse maaväe staap kaitseväe peastaabiga ning õhuväes ja mereväes jääb kummaski alles vaid üks väeliigi staap.
Kõikidele ajateenijatele luuakse 2014. aasta lõpuks kaasaegsed olmetingimused, milleks rajatakse uued kasarmud Tapale, Jõhvi, Võrru ja Ämarisse. Lisaks arendatakse välja kaitseväe keskpolügoon, piirkondlikud harjutusväljad ja Kaitseliidu lasketiirud.
Kaitseväe tegevväelaste arv suureneb kümne aasta jooksul tänaselt 3100-lt 3600-ni, samuti taastatakse kaitseväes 2013. aasta jooksul masueelne palgatase.