Toompea lossi Valge saal sai kummalised maalid

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Toompea lossi Valge saal sai renoveerimise käigus uksepealsetesse kaarniššidesse 1937. aasta konkursi tulemusel valminud August Janseni maalid, mis pole seal ajalooliselt kunagi olnud.

Maalid «Võit» ning «Põllumajandus ja tööstus» olid siiani Eesti Kunstimuuseumi kogus ning esindavad 1930-ndate aastate riiklikku esinduskunsti.

Sotsiaalmeedias on Valge saali uued maalid juba palju tähelepanu pälvinud. Imestatakse, et sellised kummalised teosed esindussaali häbistavad, seda enam, et need pole kunagi varem seal olnud. Samuti spekuleeritakse põhjuste üle, miks need üldse konkursist hoolimata aastaid tagasi sinna panemata jäid – kas küsimus oli tarkuses, rahapuuduses või milleski muus.

Tegu on kunstiajaloolise eksperimendiga, kuidas me vaatame 2013. aasta pilguga teostele, mida vaikival ajastul ei juletud üles panna.

«Eesti on vabaks saanud  riigiks olemise krambist ja võib minevikku tagasi vaadata eneseirooniaga. Tegu on kunstiajaloolise eksperimendiga, kuidas me vaatame 2013. aasta pilguga teostele, mida vaikival ajastul ei juletud üles panna,»  ütles muinsuskaitse eritingimuste koostaja, Kunstiakadeemia professor akadeemik Mart Kalm, kes saali renoveerimist nõustas.

Maalidepoolse otsaseina taustal on nüüd Eesti lipud ning maha võeti vapp, kuna etiketi kohaselt seda koos lippudega ei eksponeerita.

Saali teisel pool on nüüd suur peegelsein. 1930-ndatel oli seal raamatukapp ja kamin koos peegliga, kuid need ei ole originaalkujul säilinud.

Lühtrid on endiselt 1935. aastal Belgiast tellitud tšehhi kristallist, aga need puhastati ning muudeti valguse tugevust reguleeritavateks, et saada hämarat küünlavalguse efekti. Vana istungilaud viidi Eesti Ajaloomuuseumi ning vaip Eesti Rahva Muuseumi.

Valge saali kujundus ja remont maksis 200 448 eurot. Saali renoveerimisel lähtuti muinsuskaitseameti ja kultuuriväärtuste ameti nõuetest hoida saali nn Pätsu-aegset stiili.

Ajalooliselt on Valge saal olnud lossi peasaal ja ballisaal, kuid 1935. aastal muudeti see valitsuskabinetiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles