Saarte ja mandri vahel kurseerivate praamide taga paistavad välja erinevad firmad, erinevad omandisuhted ja segased rahade liikumised. Ilmselt just need skeemid riigile ei meeldi, kartuses, et keegi võtab vahelt või loob riigidotatsiooni abil endale eralaevastikku.
Kümme ja natuke enam aastat tagasi võis riigi ja Saaremaa Laevakompanii suhteid kokkuvõtvalt sõnastada järgmiselt: riik maksab kinni Vjatšeslav Leedo eralaevastiku moodustamise. Sellisele järeldusele jõudis näiteks Pricewaterhousecoopersi koostatud analüüs. See polnud iseenesest ebaseaduslik – sellele juhtis tähelepanu ka PwC – aga põhimõtteliselt ebaloogiline küll. Tollal käis olukorra lahendamine Eesti riigile üle jõu, täna proovib majandusministeerium uuesti, sellest Postimees ka kirjutas kaks nädalat tagasi.
Probleem on riigi vaatenurgast samas täpselt samasugune nagu eelmise kümnendi alguseski, riik maksab dotatsiooni reisijate vedamise eest, sellesama rahaga ostavad eraettevõtjad aga endale praame välja. Reedene Äripäev joonistas ka skeemi, kuidas raha praamiäris ühest firmast teise liigub, kus ühes otsas on riik oma dotatsioonidega, ahela teises otsas jälle laevaomanikud, vahepeale jääb veel omakorda üksteisega erinevates suhetes olevaid lülisid.
Kõik see kokku on parajalt segane ja keeruline, et lõpuni aru saada, mis on kõikide osapoolte kohustused ja õigused, polegi hästi võimalik. Alustame väga lihtsalt ehk sealt kust raha sisse tuleb. Eesti riik maksis eelmisel aastal saarte ja mandri vahel praamide opereerimiseks dotatsiooni 15,57 miljonit eurot. See raha läks osaühingule Väinamere Liinid, just tema on praamioperaator, just temaga on riigil leping. Väinamere Liinid ise maksis praamide eest renti 18,2 miljonit eurot oma emafirmale Saaremaa Laevakompanii (Saaremaa Laevakompanii on 100-protsendiliselt Väinamere Liinide omanik ja kuulub ise 100-protsendiliselt Vjatšeslav Leedole).
Kuid ka Saaremaa Laevakompanii pole praamide omanik, ka nemad maksavad renti kolmele erinevale osaühingule. Osaühingutele Paxton Assets, Reyna Trade, Dagenhart makstakse igaühele 4,355 miljonit eurot ehk kokku 13,065 miljonit eurot. Muuseas, 2012. aasta majandusaasta aruannete järgi on siin ka väike vastuolu, kui SLK maksis renti 13,35 miljonit eurot, siis Paxtoni, Reyna ja Dagenharti aruanded näitavad, nagu juba viidatud,13,065 miljoni saamist. Ligi 200 000-eurone vahe.
Nii Paxton, Reyna kui Dagenhart kuuluvad kolmele mehele: Vjatšeslav Leedo (40 protsenti), Olav Miil (30 protsenti) ja advokaat Armand Reinmaa (30 protsenti). Äripäev ja ka mitmed teised on spekuleerinud, et Reinmaa taga seisab tegelikult kinnisvaraärimees Richard Tomingas. Ajalooliselt on nende kolme osaühingu omanikering olnud ka mõnevõrra teistsugune, Olav Miili osalus on olnud suurem ja Leedo oma väiksem, tänaseks on need proportsioonid aga muutunud ja Leedo osalus mõnevõrra suurenenud. Lugu aga pole sellega veel üldsegi läbi ja läheb veelgi segasemaks, sest tegelikult pole ka Paxton Assets, Dagenhart ja Reyna Trade nende praamide omanikud, vaid samuti rentnikud.