Vene infodoktriin soovib kontrolli meedia üle

Nädalavahetusel president Vladimir Putini allkirja saanud informatsioonilise julgeoleku doktriin on segase sõnastusega dokument, mis tegeleb mitmekesise temaatikaga, ent analüütikute arvates on selle peaeesmärgiks tagada riigi kontroll meedia üle.

Doktriin on valminud Venemaa julgeolekunõukogus - institutsioonis, mis on täis president Putini usaldusaluseid ja mis on Putini valitsusajal mõjukust üha juurde kogunud.

Informatsioonilist julgeolekut defineeritakse doktriinis kui Venemaa rahvuslike huvide kaitstust informatsioonilises sfääris, kusjuures rahvuslikud huvid tähendavad isiksuse, ühiskonna ja riigi huvide tasakaalu.

Doktriin käsitleb nii inimeste õigust infole ligipääsuks, riigi vajadust tagada oma poliitika usaldusväärne kajastamine, informatsioonitehnoloogia arengut ja sellega seostuvaid probleeme kui ka vajadust kaitsta konfidentsiaalset infot võõraste silmade alla sattumast.

Doktriini autor

Kui varasemad doktriinid, näiteks välis- või kaitsepoliitika omad, on valminud tihedates konsultatsioonides vastavate ministeeriumide ja muude ekspertidega, siis see dokument on Vene meedia andmeil julgeolekunõukogu soolo.

Sõltumatu ajakirjanik Jevgenia Albats kirjutab eilses The Moscow Timesis, et dokumendi autor Anatoli Streltsov, kes on julgeolekunõukogu informatsioonilise julgeoleku osakonna asejuhataja, on varem töötanud kaitseministeeriumis.

Albatsi andmeil on Streltsovil doktorikraad tehnikateadustes ja ta on ekspert raadiolainete segamise alal. Meediat ega sõnavabadust Streltsov kunagi uurinud ei ole.

Doktriin koosnebki väga suures osas infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna tehniliste üksikasjade lahkamisest.

Mainitud on vajadust tagada venemaise infotehnoloogiatööstuse konkurentsivõimeline areng, tagada kodumaisele toodangule eelised välismaise ees, hoida ära Vene infospetsialistide emigratsioon.

Ent enim on pälvinud tähelepanu lõigud, kus on juttu riigi ja meedia suhetest - just neid on erinevad Vene analüütikud ja sõnavabadusaktivistid pidanud doktriini tuumaks.

Nii on dokumendis mainitud vajadust tugevdada riiklikke massiteabevahendeid ja laiendada nende võimalusi usaldusväärse info õigeaegseks Vene ja välismaa kodanikeni toomiseks, samuti vajadust intensiivistada riiklike inforessursside loomist ja nende efektiivset kasutamist.

Ohtudena nähakse Vene massiteabevahendite väljatõrjutust siseriiklikult ja välismaiseltki infoturult, Vene infoturu monopoliseerimist Vene ja välismaiste informatsiooniliste struktuuride poolt. Samuti Vene ühiskonnaelu eri sfääride langemist välismaiste informatsiooniliste struktuuride mõju alla, vaimsete väärtuste devalvatsiooni, massikultuuri propagandat, desinformatsiooni.

Poliitika nõrk kajastus

Taunimisväärsena mainitakse Vene riikliku poliitika ebaefektiivset kajastamist, kuna riigil puuduvad selleks kvalifitseeritud kaader ja toimiv süsteem.

Moskvas töötavate välisajakirjanike erilise uudishimu on pälvinud lõik, kus on juttu vajadusest täpsustada välismaiste infoagentuuride, massiteabevahendite ja ajakirjanike staatus.

Venemaa sõnavabadusaktivistid on dokumenti tervitanud pessimistlikult.

Ajakirjanike Liidu peasekretär Igor Jakovenko pidas kohatuks üleskutset suurendada riigi omandis oleva meedia osakaalu, kuivõrd tegu on tendentsiga, mis käib risti vastu vaba ja arenenud maailma trendidega.

Heritage Foundationi Moskva filiaali juht Jevgeni Volk aga nentis, et võimud üritavad suurendada oma kontrolli meedia kõigi aspektide üle.

Doktriini saab lugeda võrguleheküljelt http://www.scrf.gov.ru/ Documents/Decree/2000/09-09.html