Vanim eestlane Alviine Rohtla saab täna 108-aastaseks

Villu Päärt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna saab Viljandimaal 108-aastaseks vanim eestlane Alviine Rohtla, kel ühtekokku 60 järeltulijat viiest eri põlvkonnast.

Naine, kes on näinud tervet sajandit ja rohkemgi veel, täna suuri õnnitlejate voore vastu võtta ei jaksa. Alates kevadest on vanakese tervis sedavõrd halvenenud, et see oleks talle liigne pingutus.

«Ilm on nii kehv ja ema tervis on ka kuu aega väga vilets olnud,» ütles Alviine tütar Maret. «Täna ei tähista me midagi, lapselapsed käisid pühapäeval.»

Passivahetusega vanemaks

1892. aastal Võrumaal Viitina Vallas Pärlijõe ääres ilmavalgust näinud Alviine on rääkinud, et tegelikult sündis ta kadripäeval, kuid isa jäi lapse kirjapanekuga hiljemaks ja luiskas sünniaja kolm päeva hilisemaks. Nii pidanuks nimeks saama hoopis Kadri. Alviine olnud tollal jälle hästi moodne nimi.

Alviinel oli kuus last, praegu on elus kaks tütart ja poeg. Ühtekokku on tal 60 järeltulijat, noorim lapselapselapselapselaps on praegu kolmeaastane.

Vanim tütar, Võrumaal Ruusmäe lähedal elav Senni Koemets (78) ütleb, et ka ema sünniaastaga juhtus äpardus.

«Passivahetuse käigus läks number sassi, tegelikult on ta 104 aastat vana,» väitis Senni. «Kui Viljandis hakati üht õnnitlust panema, siis ehmuti, kuidas meie mammi nii vana on.»

«Mina tema sünni juures polnud. Pass on siin ja sünnitunnistust meil pole,» vaidleb teine tütar Maret vastu.

Alviine abiellus 1918. aastal oma küla poisi Gustaga, kellega ta elas koos kogu elu. Paar jõudis pidada teemantpulmi, kui koos oli elatud 60 aastat. Vanim tütar sündis 1918. aastal, noorim 1932. aastal.

Kudus kaltsuvaipu

Eesti ajal oli Alviine väikese talukoha perenaine, tema abikaasa käis lauavabrikus tööl.

«Kui isa ära suri, siis ta oli veel alguses siin Võrumaal, siis läks Paidesse tütretütre juurde,» rääkis tütar Senni. «Me oleme kirikuinimesed olnud, seal ta sai kirikus käia.»

Senni mäletab, et ema olnud kunagi sapihädade pärast haiglas. «Siis rääkis, et kaua ta enam elab, aga paranes ja pole midagi.»

Kui nägemine veel parem oli ja jõudu rohkem, kudus Alviine kaltsuvaipu.

Mullu 107. sünnipäeva eel rääkis Alviine: «Ma tahtsin ära surra, et vana inimene, ei jõua tööd teha. Siis tuli jumala hääl ja ütles mulle kolm korda: «Sina oled suure pere preester.» Siis ma hakkasin paluma.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles