Signaalkrabid harrastavad prostitutsiooni

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signaalkrabid
Signaalkrabid Foto: AFP / Scanpix

Teadlased avastasid, et emased signaalkrabid (Uca rapax) harrastavad prostitutsiooni, et kogukonda mitte kuuluvaid isaseid oma elukohast eemal hoida.

Kogukonna isased kaitsevad emaseid, kuna selle eest on tasuks seks, kirjutab Sciencedaily.com.

«Loomariigis on üsna ebatavaline, et naaber tuleb appi ja aitab territooriumi kaitsta,» selgitas zooloog Michael Jennions.

Jennions ning ta kolleegid Richard Milner ja Patricia Backwell uurisid signaalkrabide elu Aafrikas Mosambiigis.

Isastel signaalkrabidel on suured sõrad, mille abil nad on võimelised end ja oma territooriumi kaitsma. Uurijaid huvitas, kuidas teevad seda aga emased krabid.

Signaalkrabid on territoriaalsed loomad ja elavad mudasse tehtud koobastes. Teadlased tõid kaugemal elavaid signaalkrabisid ja asetasid need vaadeldava kogukonna territooriumile.

Katses osales 21 isast «sissetungijat». Leiti, et isased krabid võitlesid emaste territooriumile tulnud teiste isastega 95 protsenti vaadeldud ajast.

Katse tehti ka 20 emase «sissetungijaga». Isased võitlesid nendega ainult 15 protsendil vaadeldud ajast.

«Uuring näitas, et isastele meeldib ükskõik milliseid emaseid enda läheduses hoida, sest nendega on võimalik paarituda,» selgitasid uurijad.

Enamikul ajal on emased signaalkrabid partnerite suhtes üsna valivad ning paaritumine toimub isase koopas.

Kuid need emased, kes eelistasid koopast väljas paarituda, valisid partneriks mõne oma lähima isase «naabri».

Teadlaste sõnul viitas «naabriseks», et selle taga võib olla mõlemale poolele midagi kasulikku.

«Avastasime, et emased krabid maksvad  enda kaitsmise eest seksiga,» selgitas Jennions.

Signaalkrabid on saanud oma nime selle järgi, et nende üks sõrg on suur ja punane.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles