Tartu maakohus polnud nõus ennetähtaegselt vanglast vabastama meest, keda kohus karistas ligi kuus aastat tagasi ohvri tapmise eest pika vangistusega.
Kohus ei vabastanud tapjat ennetähtaegselt vanglast
5. november 2009, 19:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
53-aastane Vello Tamm soovis vabadusse pääseda veidi enam kui kaks aastat enne vangistusaja lõppu, kuid kohus leids, et see oleks ennatlik.
«Kohtul ei ole tekkinud kindlat veendumust, et süüdmõistetu oleks võimeline vabaduses jätkama oma elu seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega,» märkis kohus oma määruses.
Ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg leidis, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
«Süüdimõistetut on karistatud raske isikuvastase kuriteo - grupi poolt teise inimese tapmises. Peale selle nähtub karistatuse õiendist, et süüdimõistetut on enne viimast kohtuotsust karistatud kriminaalkorras kuuel korral,» märkis abiprokurör.
Julma kuriteoni viinud sündmused said alguse 2003. aastal, kui ühel naisel oli kohtus pooleli 10 000 krooni maksmist käsitlenud tsiviilvaidlus 58-aastase Jaaniga. Politsei kogutud tõendite järgi paisus naise viha Jaani vastu sedavõrd suureks, et ta hakkas otsima inimesi, kes oleksid valmis mehele pisut «õpetust» andma.
Süüdistusmaterjalide järgi jõudis naine pakkuda raha mitmele inimesele, enne kui tal õnnestus 2003. aasta sügisel oma lähedase tuttava Raul Eendra kaasabil leida kaks varem korduvalt kriminaalkorras karistatud meest.
Naiselt 13.000 krooni saanud Eendra ning tema tuttavad Vello Tamme ja 39-aastane Margus Kaaviste läksid 2003. aasta septembris Valgamaal Helme vallas elanud Jaani koju, tungisid mehele kallale ning teipisid tema käed ja näo kinni. Seejärel viskasid kurjategijad abitus seisundis mehe kaevu ja põgenesid.
Politsei leidis Jaani surnukeha sama aasta 21. septembril ning kohtuarstlik ekspertiis selgitas, et mees suri lämbumise tagajärjel. Politsei alustas kuriteo lahendamiseks kriminaalasja, kuid arvatavate süüalusteni jõuti alles ligi aasta hiljem.
Kriminaalasja eeluurimisel tunnistasid mehed, et käisid tõepoolest Jaani juures, kuid mitte selleks, et teda tappa, vaid talle tuttava naise tellimusel õpetust anda.
Mehed tunnistasid, et teipisid kogemata kannatanu näo liiga tugevalt kinni ja kui neile tundus, et mees on lämbunud, siis viskasid nad mehe kaevu. Julma teo tellinud naine kinnitas aga, et ei saatnud mehi Jaani tapma, vaid teda hirmutama.
Kohus karistas Kaavistet hiljem tapmise eest seitsmeaastase vangistusega. Eednra sai kaheksa- ja Tamme seitsmeaastase vanglakaristuse.