Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Eesti-Vene suhete parandamise võti mitte riigikogus, vaid Vene parlamendis.
Mihkelson: Eesti-Vene suhete parandamise võti on riigiduumas
2. juuli 2008, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkelson nimetas oma blogis üllatavaks president Toomas Hendrik Ilvese eile öeldut, nagu Eesti-Vene suhete parandamine sõltuks Eesti parlamendist.
Mihkelsoni hinnangul viitab Venemaa käitumise soovimatusele rajada suhteid Eestiga heanaaberlikkuse ning vastastikkuse põhimõttel.
Pidev ärritav toon ning uutele ja uutele ühepoolsetele järeleandmistele sundimine ei suurenda kindlasti usaldust kahepoolsetes suhetes, märkis ta.
Kui palju paranesid suhted, kui Eesti loobus oma Tartu rahu järgsest territooriumist või registreeris Moskva õigeusu kiriku? Ka siis lubati Moskvast suure suuga suhete normaliseerimist. Mida ei juhtunud, see on suhete normaliseerimine, küsis Mihkelson. Tema sõnul tuleb loobuda illusioonist, nagu annaksid Eesti ühepoolsed järeleandmised mingeid märkimisväärseid tulemusi.
Riigikogulane ei näe täna võimalust, et riigikogu naaseks 2005. aasta juunis heaks kiidetud ratifitseerimisseaduse juurde, tühistaks selle ning võtaks vastu mingi muu otsuse, küll aga soovitas ta riigikogu väliskomisjonis Eesti-Vene suhete hetkeseisu põhjalikult läbi vaadata.