Olukorras, kus mure Eesti iibe pärast on vähemalt sõnades suur ja laste vähesus tõeline probleem, ei tee riik üksi lapsi kasvatavate ja alimentidest ilma jäänud emade-isade toetamiseks suurt midagi.
Riik jätab üksikvanemad päästerõngata
3. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta ähvardas, et sinu valik, mina ei maksa midagi,» kirjeldas 36-aastane tallinlanna Kadri (nimi muudetud – toim) oma lapse isa reaktsiooni, kui oli mehe oma korterist välja visanud ja nende ühise poja enda juurde jätnud.
Kadri teadis, mis teha. Ta andis kiirmenetluse korras sisse elatisraha nõude. Paljud naised aga ei tea, mida täpselt ette võtta tuleks, või ei julge.
«Kui liiguvad kuulujutud, et kohtuotsus ei aita, siis naised ei lähegi kohtusse,» tõdes mõned aastad tagasi riigikogu liikmena tagajärjetult alimendifondi loomise eest võidelnud Reet Roos.
Lapse elatise tagamise seaduse eelnõu järgi, mis 2006. aastal riigikogus arutlusel oli ja mitu korda läbi kukkus, pidi loodama fond, mis tagaks, et üksikvanem saab talle määratud elatisraha ehk alimendid kätte ka siis, kui teine vanem neid ei maksa. Riik maksaks sel juhul alimente ise ja püüaks samal ajal nende maksmisest kõrvale hiilijat kätte saada.
Teadmine, et elementaarnegi raha on kindel, annaks Roosi hinnangul üksikvanematele emotsionaalset tuge kohtusse pöördumiseks. Samal ajal paneks riigi ees maksuvõlglaseks olek teise vanema oma kohustusi täitma. Lätis toimus selline mentaliteedimuutus Roosi sõnul ühe aastaga pärast alimendifondi loomist.
Toona opositsioonis olnud Res Publica fraktsiooni kuulunud Roosi sõnul kukkus alimendifondi kava läbi erakondlike vastuolude ja poliitilise tahte puudumise tõttu. «Nüüd oleme niikaugel, et kõik saavad probleemi tõsidusest aru, aga sellega tegelema pole veel hakatud,» hindas Roos.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ei pea üksikvanemate toetamiseks sellist rahatagavara vajalikuks.
«Meie leiame, et lapse ülalpidamise peavad tagama lapse mõlemad vanemad sõltumata sellest, kas nad elavad lapsega koos või mitte,» ütles Maripuu.
Sotsiaalminister lisas, et riik toetab lastega üksi jäänud vanemat teise vanema kaotuse korral, kuid teistel juhtudel peab jääma lapse ülalpidamise kohustus vanematele ja mitte teistele ühiskonna liikmetele.
Sotsiaalminister paneb lootusi selle aasta alguses jõustunud elatisraha seadusele. Elatisraha on toetus vanemale, kes on alimentide väljanõudmiseks kohtusse pöördunud, kuid otsuse langetamiseni on veel aega. Protsessi ajal maksab riik 90 päeva jooksul kolmes osas 4500 krooni.
«See seadus on kindlasti oluline samm. See annab ühele poolele teatavat tuge, et ta pöörduks kohtu poole,» ütles Maripuu.
«See on väga tore, aga ei lahenda tõsist probleemi,» tõdes Reet Roos. Reaalsus on, et kohus mõistab alimendid küll peaaegu alati välja, kuid see, kes neid maksma peab, hiilib ikka kohustustest kõrvale.
«Riigi asi on tagada, et kohtu otsus jõustuks,» ütles Roos.
Sama probleem on ka Kadril. Tema nõutud alimendisumma 2500 krooni mõistis kohus kevadel välja.
«Ootasin paar nädalat, aga isa arvas endiselt, et tema ei pea midagi maksma,» rääkis Kadri. Tänase päevani pole sentigi laekunud ja sügisel kavatseb naine raha väljanõudmiseks kohtutäituri poole pöörduda. Tema jaoks on küsimus põhimõttes. «Aga paljudel peredel oleks sellest fondist abi,» lisas Kadri.
Riigi rahakotist neelanuks alimendifond toonaste arvutuste järgi umbes 150 miljonit krooni aastas.
«See on niivõrd väike summa riigieelarvest, kuid leevendaks väga paljude üksikvanemate ja nende laste igapäevast kitsikust,» ütles UNICEFi Eesti rahvuskomitee president Elle Kull.
Alimendifondi eelnõu pole sellisena enam aktuaalne, kuid Reet Roos lubas värskeid ideid otsida. Elle Kull paneb lootusi praeguses koalitsioonileppes olevale kavale maksta perele alates kolmandast lapsest toetust ca 2000 krooni kuus.
Elatisraha
• Ligi 40 000 vanemat peaksid saama teiselt vanemalt lapse elatisraha, kuid rohkem kui pooltel on raskusi selle kättesaamisega
• 2007. aasta andmetel oli Eestis 174 000 lastega leibkonda, üksikvanemaid oli 22 145
• Väikseim elatise summa võib olla 2175 krooni
• Keskmiselt on elatisraha ligi 3000–3500 krooni
• Suurimad nõuded ulatuvad seitsme tuhande kroonini
Allikad: Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud «Lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu», statistikaamet, Harju maakohus