Mart Laar ütles Berliini müüri langemise aastapäeva konverentsil, et töö Nõukogude Liidu pärandi ajaloo prügikasti heitmiseks on alles pooleli.
Laar: 1989. aasta revolutsioon on lõpule viimata
8. november 2009, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esinedes Ronald Reagani raamatukogus Californias korraldatud Berliini müüri langemise aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil tuletas Mart Laar meelde, et Berliini müüri langemine ei olnud mitte Ida ja Kesk Euroopa vabanemise algus, vaid pigem pikema protsessi tulemus ja osa pikemast teekonnast vabaduse suunas, mis on veel jätkuvalt pooleli.
«Otsides 1989. aasta kangelasi, tuleks eeskätt meeles hoida ikestatud rahvaid, kes aastakümneid jätkasid lootusetust võitlust vabaduse eest, isegi kui Lääs neid pikka aega tegelikult efektiivselt ei toetanud. Balti metsavendlusel, Berliini ülestõusul, Poola ja Ungari vastuhakul 1956. aastal, «Praha kevadel» ja eriti Poola «Solidaarsusel» on osa sellel pikal teel,» lausus Laar.
Tema sõnul sai kommunismi kukutamine aga võimalikuks alles siis, kui vabas maailmas kerkisid esile liidrid, nagu paavst Johannes II Paulus, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes erinevalt tavaarvamusest uskusid, et suudavad heita kommunismi ajaloo prügikasti - ja said sellega ka hakkama.
«Lääs surus NSV Liidu kiirelt nurka, sundides seda alustama reforme, mis omakorda võimaldasid ikestatud rahvastel «kurjuse impeerium» lammutada».
Samas avaldas Laar muret, et 1989. aasta revolutsioon on endiselt lõpule viimata, kuna mitmed tollal demokraatia suunas teed alustanud riigid on sellelt teelt kõrvale astunud, mõnel pool on tagasi pöördutud Nõukogude Liidu pärandi juurde ning asutud selle poolt toime pandud kuritegusid kaitsma ja õigustama.
«Kui maailm seda vaikides pealt vaatab, ollakse astutud väga ohtlikule teele,» sõnas Laar.
«Osalt on see tingitud sellest, et maailm pole siiamaani täiel määral teadvustanud kommunismi kuritegusid. Viimastel aastatel on sellel alal liigutud olulisel määral edasi, kuid peamine töö on alles ees,» ütles ta.
Ronald Reagani Fondi ja Heritage Fondi korraldatud konverentsil osalesid lisaks Reagani kunagiste lähimatele kaastöölistele, nagu riigisekretär George Schultzile, Tśehhi President Vaclav Klaus, Poola majandusreformide autor Leczek Balcerowicz, Steve Forbes, Richard Pipes, Edward Lucas. Mihhail Gorbatsov ja Margaret Thatcher saatsid konverentsile soojad tervitused, rõhutades Reagani rolli külma sõja lõpetamises.