Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul on 19. novembril koguneva Euroopa ülemkogu otsus Euroopa Liidu tippjuhtide osas prognoosimatu.
Kallas: Euroopa ülemkogu otsus on prognoosimatu
11. november 2009, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei julgeks midagi ennustada. Isikute nimekiri on liiga pikk, et mingeid tõsiseltvõetavaid prognoose teha,» ütles Kallas kolmapäeval.
Kallase hinnangul lõi Briti välisminister David Milibandi kandideerimast loobumine kaardid segi. «Kui enne seda võis veel mingist selgest favoriidist rääkida, siis enam mitte,» sõnas Kallas.
Sellises olukorras on Kallase hinnangul kõik võimalik. «Kui ei ole selget liidrit, võib valik toimuda üsna juhuslikult,» nentis Kallas, kelle sõnul on ka väikeriikide kandidaatidel üsna head šansid, sest suured võivad üksteist blokeerima asuda. «Väga tõenäoline, et ühe neist tippkohtadest võtab väikeriigi esindaja.»
Kallas leidis, et peaminister Andrus Ansipist oli kena välja pakkuda president Toomas Hendrik Ilvese kandidatuur. «Et Ansip Ilvese välja pakkus on igati kena,» sõnas ta.
Europarlamendi liige Tunne Kelam leidis, et väikeriikide võimalused oma kandidaat Euroopa Liidu tippjuhtide hulka saada, on päris head. «Väikesed riigid võiksid valmis olla. See võimalus on olemas,» sõnas Kelam kolmapäeval. Tema sõnul on praegu veel selgusetu, milline saab olema uute Euroopa tippjuhtide roll ja see kas presidendi valikul minnakse poliitilistele kokkulepetele või lähtutakse reaalsetest väljakutsetest, mis Euroopa Liidul ees seisavad.
Kelami hinnangul vajab Euroopa praegu samasuguse kvaliteediga juhte, nagu olid need, kes lõid Euroopa Liidu ja need, kes purustasid Berliini müüril. «Need olid juhid, kes nägid kaugemale olemasolevast reaalsusest,» sõnas Kelam, kelle sõnul võivad ka Euroopa Liidu presidendi valimisel määravaks saada kandidaatide isiklikud omadused, mitte niivõrd nende päritoluriik.
Europarlamendi saadik Siiri Oviir nentis, et Euroopa Liidu tulevase presidendi staatus on ebaselge ning ka valimisprotseduur on segane. «See on murettekitav situatsioon ja ei tee Euroopa Liidule tervikuna head. Presidendi valimise protseduur on praegu palju segasem kui näiteks paavsti valimisel. Toimub samamoodi suletud uste taga aga isegi suits ei anna märku, et valik on tehtud,» leidis Oviir.
ELi eesistujamaa Rootsi kutsus erakorralise tippkohtumise kokku 19. novembriks, et otsustada, kellest saab ühenduse president ja välispoliitikajuht. «Peaminister alustab teist konsultatsioonide vooru ja loodetavasti suudame me järgmiseks neljapäevaks ka konkreetsed kandidaadid esitada,» ütles Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti pressiesindaja Roberta Alenius.
Sissejuhatavatel konsultatsioonidel ei suudetud ühtses kandidaadis kokku leppida, ehkki pressiesindaja sõnul kaaluti mitmeid variante. Nii näiteks toetab Briti valitsus ikka veel endist peaministrit Tony Blairi, ehkki too on Iraagi sõja toetamise tõttu mitmes liikmesriigis ebapopulaarne.
Reinfeldt on varem usutluses Briti ärilehele Financial Times öelnud, et esimene president saab pea kindlasti mõnest ametisolevast või endisest valitsusjuhist.