Kaitsepolitsei kahtlustab kahte Eesti Mereväe vanemohvitseri korduvas altkäemaksu võtmises ning ühte neist ka selle nõudmises, samas kahtlustatakse viit eraettevõtlusega seotud isikut altkäemaksu korduvas andmises.
Mereväe vanemohvitser vahistati altkäemaksukahtlusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval vahistas Harju maakohus kaptenmajor Vladlen Marovi ning kaks altkäemaksu andmises kahtlustatavat, teatas riigiprokuratuur. Tänaseks on üks eravõttega seotud isik vahi alt vabastatud.
Kahtlustuse kohaselt võtsid ohvitserid altkäemaksu mereväe laevadele remont- ja hooldustööde teenust pakkuvate firmade esindajatelt vastutasuna neile riigihangetel konkurentsieeliste loomise eest.
BNS-i andmetel võttis kohus vahi alla kaptenmajor Vladlen Marovi, kelle teenistuskoht on mereväebaasis. Prokuratuur kinnitas seda infot. Mereväelasel, keda kahtlustakse altkäemaksu nõudmises, on samuti kaptenmajori auaste ning ka tema teenib mereväebaasis.
Menetlust juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa sõnul oli tegemist korduvate altkäemaksu võtmiste ja andmistega, mis kahtlustuse kohaselt oli toimunud aastaid.
Viidates menetluse staadiumile ei soovinud Lepp täpsustada summade suurusjärku ning teisi asjaolusid.
Novembri algusest kahtlustab kaitsepolitseiamet kaht mereväe vanemohvitseri altkäemaksu korduvas võtmises ning viit eraettevõtetega seotud isikut - Vasilyt (59), Alekseid (38), Valerit (53), Nikolaid (31) ning Aleksanderit (48) alkäemaksu korduvas andmises.
Kokku on kahtlustatavaid seitse, kellest kaks viibivad endiselt vahi all.
Mereväelasi kahtlustakse vastavalt karistusseadustikule korduvas altkäemaksuvõtmises koos selle nõudmisega, mille eest näeb seadus süüdimõistmisel ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Vasilyt, Alekseid, Valerit Nikolaid ning Aleksandrit kahtlustatakse vähemalt kahel korral altkäemaksu andmises, selle eest võib süüdimõistmisel karistada samuti kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.