Hilisõhtul tööd rabava supermarketi kassiiri või õhtukoolis gümnaasiumi diplomi poole püüdlevate Tallinna ja Pärnu üksikemade elu läheb tulevast aastast lihtsamaks, sest Euroopa Liit toetab tema lapsehoidu.
Üksikemad saavad euroraha toel lapsehoidja
16. november 2009, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heategevusorganisatsioon Caritas Eesti sai uue ja eelkõige inimeste töölesaamist toetava euroliidu meetme raames 2,7 miljonit krooni ning seda just selleks, et anda noortele emadele võimalus minna taas kooli ja/või tööle. Caritase juhatuse liikme Heidi Rätsepa sõnul on projekti mõte pakkuda üksikemadele paindlikku lapsehoidu.
Nii näiteks võib kella kümneni õhtul töötav ema viia võsukese pärast lasteaia sulgemist perekeskusse, kus tema eest hiliste õhtutundideni hoolt kantakse. Kokku loodab Caritas euroraha toel aidata kolme aasta jooksul Pärnus ja Tallinnas kuni 60 noort üksikema.
Lapse saab üksikema anda hoidjale ka näiteks koolieksamite ajal või tööintervjuul käimise ajaks. Lisaks teismeliseeas sünnitanud emadele on projekt mõeldud Rätsepa kinnitusel neile kuni 26-aastastele emadele, kellel on toimetulekuraskused.
«Ka praegu 26-aastane ema võis sünnitada teismeeas ja seetõttu jäi kooliharidus poolikuks,» rääkis ta. «Tahame pakkuda koolitee lõpetamise võimalust emadele, kellel pole taga perekondlikku tuge.»
Caritas töötab praegugi teismeliste emadega oma Tallinna Eerika tänava perekeskuses, kus saab osaleda tugirühmades ja ka individuaalset nõustamist.
«See projekt on siiski uus, tahame nüüd pakkuda mitmekülgsemat teenust,» selgitas Rätsep. Juhul kui projekt ennast õigustab, loodab ta muuta noorte üksikemade lapsehoiu teenuse üleriigiliseks.
Tööl käivad inimesed peavad lapse tunnihoiu eest maksma, kooliskäijad aga mitte. «Sõltub sellest, mida emal on võimalik maksta,» lausus Rätsep.
Sihtasutus Innove jagas 25 miljonit krooni Euroopa sotsiaalfondi raha 13 projekti tarbeks. Nii näiteks sai Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kolm miljonit krooni selleks, et luua erivajadustega inimeste transpordisüsteem.
Projektijuht Jaan Lõõniku sõnul saab inimene 2011. aastast helistada dispetšerile, kes saadab kohale just tema erivajadustele vastava auto. Samas ei ole tegu tavalise taksoteenusega, kus iga inimese jaoks tellitakse eraldi auto,» lausus ta. «Tahame korraldada transpordivõrgu nii, et korraga saaks teenindada mitut inimest.»
Projektiga on praeguseks liitunud üheksa Lääne-Viru omavalitsust, samuti kaks Järvamaa valda ning üks Harjumaa vald.
Innove abi
• Euroopa sotsiaalfondi raha inimeste tööleaitamiseks jagati 13 projektile kokku 25 miljonit krooni.
• Üldse küsiti 74 projektitaotlusega ligi 148 miljonit krooni.
• Toetusi saanud projektid tegelevad puuetega inimeste, üksikemade, töötute ning teiste riskigruppi kuuluvate inimeste tööturule aitamisega.
Allikas: elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove