Päästeteenistujate ametiühing kaalub võimalusi meeleavalduseks, sest on kategooriliselt vastu riigi päästeameti plaanile sulgeda 5 komandot ning koondada ligi 110 päästetöötajat.
Ametiühing: riik soovib koondada ligi 110 päästjat
16. november 2009, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingu lähiajal toimuval koosolekul arutatakse tõsiselt umbusalduse avaldamist ameti juhtkonnale, teatas Päästeteenistujate ametiühing.
«Päästeameti töötajavaenulik suhtumine ja päästjate ettepanekutega mittearvestamine nende endi töökorralduse kujundamisel on viinud päästjad olukorda, kus kaalutakse kõiki seaduslike võimalusi meeleavaldusteks,» seisab teates. «Ametiühing on kategooriliselt vastu päästeameti plaanile koondada 110 päästjat.»
Ligi 1000 päästjat ühendava ametiühingu andmetel nähakse siseministeeriumi 2010. aasta eelarves päästeametile ette personalikulude vähendamist 22,8 miljoni krooni võrra ning võimalikud lahendused personalikulude kokkuhoiuks on teenistujate sissetuleku vähendamine 5 protsendi võrra või ligi 110 päästja koondamine.
Ametiühingu teatel rõhub koondamisele päästeameti juhtkond, kelle arvates ei suuda organisatsioon olla oma töötajate 5-protsendilise sissetuleku vähenemisega jätkusuutlik.
Samuti märkis ametiühing, et oma suvises pöördumises enne juulis toimunud palgakärbet teatas päästeameti peadirektor Kalev Timberg, et ameti jaoks on esmatähtis töökohtade säilitamine.
Ametiühing on esitanud päästeametile kompromissettepaneku, kus endise 24-tunnise vahetuse taaskehtestamise korral oleks valvetöötajad nõus 2010. aastal võtma kuni 96 tunni ulatuses välja palgata puhkust.
«Administratsiooni kaasatulekuga annaks antud lahendus 2010. aastaks vajaliku kokkuhoiu ning sellisel juhul ei oleks vajadust teenistujaid koondada,» tõdes ametiühing. «Samas kompenseeriks 24-tunnised valvekorrad madalamal palgaastmel olevate valvetöötajate palgata puhkuse väiksema töölkäimise kuluga.»
Ametiühing teatas, et pingelises eelarve koostamise olukorras survestab amet ennekõike ööpäevaringsel valvetööl töötavaid päästjaid töökoormuse kasvuga ning ameti ettepanekul on päästjatel võimalus saada tagasi 24-tunniste valvekordadega graafik, kui 24-tunnisest valvekorrast tasustatakse 21 tundi.
Ametiühingu hinnangul püüab amet koos siseministeeriumiga luua pretsedenti tööõiguses, sest arvutuste kohaselt suureneks päästjate tööaeg ameti ettepaneku kohaselt senise töötasu eest 14 protsenti ning luuakse tasuta tööaja kasutamise pretsedent, mida hiljem teistes struktuurides kasutada.
2008. aasta alguses tõsteti päästeametnike ja päästjate töötasusid kuni 36 - 42 protsenti, mis viis lihtsa päästja miinimumpalga 7500 kroonini. Ametiühing märkis, et päästetöötajate palgatõus kehtestati aastatepikkuse hilinemisega, mistõttu oli inflatsioon enamuse sellest eelnevalt neelanud.
Koos palgatõusuga suruti päästjate vastuseisust hoolimata ameti poolt läbi traditsioonilise 24-tunniste valvekordadega töögraafiku asemel 12-tunnine, mis suurendas palgatõusu kõrval ka kaks korda päästjate kulutusi töölkäimisele.
Päästjad tõdevad, et 12-tunniste valvekordadega jooksev graafik ei ole sobilik päästetöötaja teenistuse valmisoleku sujuvaks tagamiseks ning päästetööde tegemiseks ja pereelu korraldusele.
Päästevaldkonnas töötab 2670, kellest 1800 käib tööl valvegraafiku alusel. Tänavu 1. juulist alandati kõigil päästealal töötavatel inimestel astmepalkasid 8 protsenti.
Graafiku alusel töötavate inimeste sissetulek langes aga ametiühingu teatel 20 protsenti, sest enam ei planeeritud ega lubatud teha ületunnitööd ning sellest tulenevalt ületundide maksmist ei toimunud. Täna teenib päästja minimaalselt 6900 krooni.
Ametiühing teatas, et amet on olukorras, kus administratsiooni suure palgakulu ja personalikulude kärpe tõttu ei suudeta tagada paljudes kutselistes päästekomandodes vajalikku minimaalset kolmemehelist elupäästevõimekust kuu normtundide täitumisel. Kolm meest tähendab viimast võimalust viivitamatuks elupäästmiseks.
Ametiühing peab tähelepanuväärseks asjaoluks ka päästemeeskondade miinimumkoosseisude suuruste ja võimekuste kaotamine õigusaktidest, sest tagajärgede eest ei taha ühingu hinnangul vastutada mitte keegi.