Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kiirustades läbisurumise asemel kutsub riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg läbi rääkima maavalitsuste ja omavalitsustega, et jõuda ühiste otsusteni.
Kreitzberg: põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on praegu arusaamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreitzbergi hinnangul peab enne põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist saama see projekt väga selgeks kooli täpsusega. «Alles siis saame hinnata kavandatu otstarbekust,» ütles ta.
Ilma muudatusteta õppekavas ja õpetajate ettevalmistuses on põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine üsna formaalne ja isegi arusaamatu, leiab Peeter Kreitzberg.
«Gümnaasiumile tuleb püstitada selged kvaliteedinõuded ja selle alusel teha inventuur Eesti koolivõrgus. Sama käib põhikoolide kohta,» sõnas ta. «Gümnaasiumide tulevastes asukohtades tuleb siiski võimalikult kiiresti selgusele jõuda ja seejärel anda piisavalt pikk ettevalmistusaeg üleminekuks.»
Näiteks Soomes võttis üleminek kuus aastat, sealjuures ettevalmistusaeg võis olla isegi 10 aastat. Gümnaasiumid peavad paiknema otstarbekalt mitte ainult viie valla või ühe linna seisukohast vaadatuna, vaid kogu riigi seisukohast vaadatuna.
«Kindlasti viiks seaduse vastuvõtmine kogu koolivõrgu muutmisele, mis toob kaasa vajaduse muuta õpilastranspordi korraldust. Tekib vajadus uute õpilaskodude järele, muutuda võivad tõmbekeskused,» arutles Kreitzberg.