Pidev kaadri vähenemine, mis on politseid neli aastat vaevanud, hakkab viimaks ometi lõppema. Tööle naasevad ka varem välismaale raha teenima läinud politseinikud.

Politseiameti peadirektor Raivo Aeg võis viidata rõõmustavale statistikale. «Kui 2006. aastal vähenes politseinike arv Eestis kuus keskmiselt 14 ja 2005. aastal 11 inimese võrra, siis tänavu veebruaris suurenes see arv juba keskeltläbi kahe ja märtsis seitsme inimese võrra,» kinnitas ta.

Vabu kohti pole

Eriti rõõmustav on olukord Rapla politseijaoskonnas, kus vabu töökohti enam pole. Jaoskonna viimast kahte vakantset ametikohta hoitakse praegu politseikoolis õppivale kahele kadetile.

«Praegu on juba tunne, nagu oleks ukse taga lausa töölesoovijate järjekord,» naljatas korrakaitsetalituse vanemkomissar Margus Valdma. Olukord on täiesti erinev võrreldes eelmise suvega, kui Raplas valitses krooniline politseinike puudus.

Siis lahkus korraga töölt kuus Norrasse ehitajaks läinud politseinikku. Neist kaks naasid nüüd koju politseitööle.

«Palk oli seal küll hea, kuid kaua sa ikka pere ja lapse juurest eemal oled,» ütles üks kahest naasjast, Järvakandi ja Käru valla vanemkonstaabel Ragnar Ahtijainen. «Seda enam nüüd, mil peresse on oodata veel järelkasvu.»

Ahtijainen ja tema viis kolleegi panid oma lahkumisega Rapla jaoskonna eelmisel suvel väga raskesse seisu, sest suvi on kõige tihedam tööaeg.

«Mehed tegid siin meie suvisel suurüritusel Rabarockil nii-öelda diplomitöö ära ja lahkusid,» rääkis vanemkomissar Kaldma. «Raske siis oli, kuid ega me saanud noortele meestele pahaks panna, et nad soovisid veidi raha teenida ja oma kodud lõpuks korda seada.»

Meeldiv töö

Põhja-Norras gaasiterminali ja Oslos ooperimaja ehitanud vanemkonstaabel Ahtijainen ostis teenitud raha eest koju uue mööbli. «Tegime seal pleki- ja kipsitöid,» rääkis ta. «Midagi väga keerulist polnud, kuid vahepeal viskasime seal küll omavahel nalja, et kui saaks nüüd mõne protokolli vormistada, siis oleks juba päris hea.»

Alates 9. aprillist on tal nüüd taas võimalus senist kolme ja poole aastast teenistust jätkates oma kodukandis korrarikkujaid püüda. «Tunne on, nagu polekski politseist ära olnud. Ja kõige alustuseks jäi mulle üks loata juht vahele,» meenutas vanemkonstaabel töölenaasmise järel tehtud esimest protokolli.

Ent miks otsustas Norras keskeltläbi neli korda rohkem teeninud mees tagasi korrakaitsetööle naasta? «See töö lihtsalt meeldib mulle. Ja palk on nüüd samuti suurem,» põhjendas ta.

Aasta algusest tõusis politseinike miinimumpalk Eestis 7500 kroonile. Sellist palka peaksid saama nooremkonstaablid. Kuna sellele lisanduvad seadustes ettenähtud lisatasud (õhtu- ja öötöö, ületunnid, valveaeg), preemiad ja tulemustasud hea soorituse eest, kujuneb keskmine palgatõus märksa kõrgemaks.

Näiteks inspektori ja konstaabli 2006. aasta jaanuari keskmine palk oli 7102 krooni, tänavu jaanuaris aga 9671 krooni, mis teeb palgatõusuks

36,2 protsenti. Vanemkonstaabli ja vaneminspektori keskmine palk tõusis aga 37,8 protsenti – 11 948 kroonile, juhtivinspektori ja juhtivkonstaabli palk 30,9 protsenti – 14016 kroonile.

Märtsist hakkas politseis tööle uus motivatsiooni- ja karjäärisüsteem. Selle tulemusena edutati järgmisele ametiastmele 609 politseiametnikku, kelle kuupalk suurenes veel 1000 krooni võrra. Politseijuht Aegi väitel on just paranenud palk ja karjääritingimused need, mis kaadri voolavuse näitajad politseis aastate järel taas positiivseks muutsid.

Möödunud kuul oli Eestis 3237 politseinikku. «Eesmärk on aasta lõpuks palgata juurde veel rohkem kui 150 politseinikku,» lubas Aeg.

Sellega oleks peaaegu kõik ametikohad täidetud, sest praegu on Eestis ette nähtud 3507 politseiniku ametikohta.

Risto Berendson on Postimehe uudistetoimetuse reporter.

Eesti politsei

Aastas kuude lõikes keskmiselt täidetud ametikohtade arv politseis

2003. aastal – 3559

2004. aastal – 3540

2005. aastal – 3481

2006. aastal – 3313

2007. aastal – 3237 (märtsi lõpus)