Mart Ummelas: Eesti versus Eesti (33)
19.05.2008 00:01
Mart Ummelas, ajakirjanik
|
| |
|
 |
Mart Ummelas |
|
|
|
|
Parafraseerides Helju Valsi kommentaari «Eesti versus eesti» (PM 16.05.08), tahaksin küsida, kas protest sõna «kogukond» kasutamise vastu eestlastest kõneldes on ikka puhtalt keeleline või on selle taga ka soov osutada, et eestlus on kvalitatiivselt erinev Eestiga seotud teistest mõistetest!?
Minu meelest on see ohtlik, sest ka Indrek Tarand on rõhutanud, et ta ei nõustu kogukonda kuulumisega, mitte sellepärast, et peab ennast eestlaseks, vaid kuulub Eesti Vabariigi kodanikkonna hulka. Niisiis, ärgem kõnelgem Eestis rahvustest, kogukondadest ega keelsusest, vaid lojaalsusest sellele riigile, eelkõige kodanikuks olemisest või vähemasti legaalse staatuse omandamisest Eestis (ja Euroopa Liidus) elamiseks.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tiit Kärner
"eestlaste eraldamine suure või väikese algustähe varjus teistest siin elavatest inimestest oleks va...
Kirjandusest
http://www.kirjandusar hiiv.net koondab 2008 neljandasse numbrisse:
1. Gustav Suits ühiskondlik-po...
|
|
«Eesti entsüklopeedia» kirjutab: kogukond, ürgkogukondliku korra põhiline majandus- ja sotsiaalne üksus; püsis kaua ka klassiühiskonnas. Definitsioon pärineb laulva revolutsiooni ajast ehk aastast 1989, kui oleks võinud ju artiklisse lisada ka uue aja jaotused, kuid seda ei tehtud. Muidugi teadlikult, sest see oleks kinnistanud eesti kogukonna mentaalse võrdsuse teiste kogukondadega.
Siis oli see põhjendatud, elasime revolutsioonilise restitutsiooni ajastus, kui tahtsime rahvusena taastada seaduslikud ja eelkõige majanduslikud õigused oma riigile. Kahjuks unustades, et restitutsioon oleks pidanud taastama ka enne maailmasõda valitsenud rahvussuhete struktuuri ja kooselu kujundamise (näiteks kultuurautonoomia) põhimõtted.
Praegu on kummaline kõnelda kogukondadest, sest elame paljukultuurilises ühiskonnas, mis on avatud tulnukatele kust tahes maailmast. Ei tohiks kõnelda rahvuslikest kogukondadest ülepea, sest ka eestlaste eraldamine suure või väikese algustähe varjus teistest siin elavatest inimestest oleks varjatud ksenofoobia ilming, mis pidurdaks ühiskonna arengut ja viiks kaugemale euroopalikust ideaalist, mille poole pürime.
Ajakirjanikuna olen tihti probleemi ees, kuidas positiivselt lõimuvas ühiskonnas viidata rahvuslikele või keelelistele tunnustele, mis on protsessi toimivuse seisukohalt primaarsed, mitte marginaalsed, nagu jääb kõlama Helju Valsi kirjutisest.
Peaksime leidma kõigi poolt aktsepteeritavad väljendid, et hõlmata Eestis elavaid lojaalseid inimesi, olgu need siis eestilased või mõne aja pärast lihtsalt Eestlased. Kultuuriliste kogukondadega seoses võiks kõnelda näiteks eestlaskonnast ja venelaskonnast.
Igal juhul keeldun vastandamast väiketähelisi eestisid samavõrd kui suuretähelisi Eestisidki. Eesti on minu jaoks ainus ja tervik ning selle nimel peavad vaeva nägema nii ennast eestlastena kui mitte-eestlastena määratlevad tublid eestilased (pro Eestlased)! |
|
|
|
|
MAI 2008
