|
Eestimaa Looduse Fondi poolt projekti juhtinud Kaia Lepiku sõnul võeti
geeniuuringuteks seitsme ekspeditsiooni käigus vereproovid 212 lambalt, kirjutab
Eesti Päevaleht.
«Soomes tehtud geenianalüüside käigus võrreldi meie poolt saadetud proove
ümberkaudsete maade kultuur- ja põlistõugudega ning uuringud kinnitasid
veenvalt, et need 143 lammast eristuvad praegu meil laialt levinud
kultuurtõugudest ega ole määratletavad ka ristanditena,» ütles Lepik.
Selgus, et kõige suurem maalammaste populatsioon on Kihnu saarel ja samuti
Ruhnul, millele lisanduvad mõned väiksemad karjad Hiiumaal ja Lõuna-Eestis.
Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi vanemteaduri Urmas
Saarma sõnul on meie maalambad väga haruldased põlislambad, kes on Eesti aladel
tuhandeid aastaid tagasi elanud lammaste järeltulijad.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |