Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootslased tegelevad praegu uue, Visby klassi nn stealth-korvettide loomisega, millest peaks saama nende laevastiku selgroog. Uudne kuju peaks tegema sõjalaeva radaritele raskesti jälgitavaks.
Rootslased tegelevad praegu uue, Visby klassi nn stealth-korvettide loomisega, millest peaks saama nende laevastiku selgroog. Uudne kuju peaks tegema sõjalaeva radaritele raskesti jälgitavaks. Foto: defenseindustrydaily.com

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.



Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.



Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.



Teiseks on Rootsil meist oluliselt tugevam sõjavägi, kus on esindatud ka sellised relvaliigid, mida Balti riikides pole, nagu hävituslennuvägi, tankid ja lahinguvõimeline merevägi.



Vajalikku juriidilist tuge meie aitamiseks annab NATOsse mittekuuluvale Rootsile ka peatselt jõustuv Euroopa Liidu Lissaboni leping, kus on liikmetele niisuguses olukorras üksteisele abi andmist kohustav artikkel.



Rootsi alustas pärast Gruusia sõda oma sõjalise planeerimise muutmist vastavalt muutunud oludele, kirjutas sel nädalal Rootsi leht Svenska Dagbladet. Seni keskendus Rootsi oma territooriumi kaitsele ja rahutagamisoperatsioonidele kaugetel maadel. Nüüd hakkas Rootsi aga valmistuma ka sõjaks Läänemerel, et vajadusel sõjaliste vahenditega Balti riike Venemaa eest kaitsta.



Rootsi pole endale siduvaid kohustusi võtnud, iga kriisi ajal otsustab Rootsi eraldi, kuidas käituda. Ent oluline on, et Rootsi on loobumas senisest neutraliteedipoliitikast. Kõrged Rootsi ametiisikud, nagu kaitseminister Sten Tolgfors, on korduvalt avalikult välja öelnud, et Rootsi sekkub mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ründamise korral.



Kaitseminister Jaak Aaviksood tegi selline suhtumise muutus rõõmsaks, ta soovitas seda võrrelda näiteks Rootsi käitumisega Talvesõja ajal.



Aaviksoo lisas, et võimaliku abi täpne vorm pole kindel. «Mida see tähendab? Kas nad võtavad põgenikke vastu? Kas avavad oma lennuväljad liitlasvägedele? Kas lubavad saata vabatahtlikke või saadavad regulaarvägesid?» esitas Aaviksoo küsimusi.



Rootsi on astunud ka praktilisi samme. Sel sügisel korraldasid rootslased kaks õppust, mille käigus viidi üksused Gotlandi saarele. Eeldatavasti oli selle eesmärgiks harjutada maavägede Balti riikidesse viimist ja seal tegutsemist.



Aaviksoo sõnul toimub juba praegu Eesti ja Rootsi vahel tihe sõjaline koostöö. Minister ei välistanud, et tulevikus võib Eestis tulla mõni suurem ühisõppus rootslastega, ent täpsemalt ta seda ei kommenteerinud.



Lisaks Lissaboni leppe solidaarsusklauslile tegelevad koostöö tihendamisega ka Põhjala riigid.



Kevadel sai valmis Norra endise kaitseministri Thorvald Stoltenbergi raport Põhjamaade kaitsekoostöö süvendamise võimalustest. Balti riike see otseselt ei käsitle, ent mitmed soovitused keskenduvad Põhjamaade kohalolu tugevdamisele Läänemere piirkonnas, mis võimaldab Põhjala riikidel ka Balti riikidega tihedamat koostööd teha.



Lissaboni leppe solidaarsusklausel kehtib kõigile Euroopa Liidu riikidele. Samal ajal ka NATOsse kuulujatele ei too see midagi uut, sest NATO artikkel 5 on sellest veel tõsisema sõnastusega.



Ent peale Rootsi on Euroopa Liidus veel mitu riiki, mis NATOsse ei kuulu ja mis peavad nüüd enda jaoks mõtestama, mida solidaarsusklausel neile tähendab. Meie jaoks kõige olulisem selline riik on Soome, mis pole Rootsiga sarnaseid seisukohti väljendanud.



Aaviksoo sõnul on Soome ajalooline kogemus teistsugune kui Rootsil. II maailmasõja ajal lootsid nad vaid enda peale ning hiljem aitas teiste asjadesse mitte sekkumine neil edukalt kõigiga hästi läbi saada. Kekkose doktriinist ülesaamine võtab Soome veel aega, leidis Aaviksoo.



Lepe kohustab


•    Detsembris jõustuvas Lissaboni lepingus seisab solidaarsusklausel, kus kirjas: «Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.»



•    «Kohustused ja koostöö selles valdkonnas on kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks ja selle rakendamise kohaks.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles