Identiteedivarguse eest saab karistada kuni kolmeaastase vangistusega

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutikasutaja. Foto on illustreeriv
Arvutikasutaja. Foto on illustreeriv Foto: AFP / Scanpix

Eelmisel pühapäeval kehtima hakanud karistusseadustiku paragrahv, mis käsitleb teise inimese identiteedi loata kasutamist, võib internetis vale nime all esinedes tuua karistuseks rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

Möödunud pühapäeval kehtima hakanud niinimetatud identiteedivargus paragrahv käsitleb teist isikut tuvastada võimaldavate isikuandmete kasutamist ilma isiku nõusolekuta. Seaduses on selliste kasutamistena loetletud isikuandmete edastamine, kasutamine või nendele juurdepääsu võimaldamine eesmärgiga varjata kuritegu või luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus.

Paragrahv näeb sellise kuriteo eest karistusena ette rahatrahvi või kuni kolmeaastast vangistust.

«Seega kui keegi on loonud teise isiku nimele näiteks konto või profiili veebikeskkonnas, mis on kahjustanud selle isiku huve või õigusi, siis on võimalik alustada kriminaalmenetlust ning isikut selle teo eest karistada,» selgitas justiitsministeeriumi pressinõunik Diana Kõmmus.

Kuna kuriteokoosseisu üheks elemendiks on kahju tekitamine isikule, ei saa uurimisasutus samas lihtsalt isikuandmete kasutamise fakti peale kriminaalmenetlust alustada.

«Kahju tekitamine on vajalik tuvastada ning seda, kas isikule on tekitatud kahju, saab eeskätt hinnata isik, kelle isikuandmeid libakonto või –profiili loomisel kasutati,» selgitas Kõmmus.

Suvel lõi internetis laineid tundmatu internetikasutaja libablogi, milles ta esines riigikogu liikme Jaan Kundlana. Kundla ise nentis siis, et võtab asja huumoriga ning ei lähe libablogija peale kaebama, mistõttu ei oleks ka praegu politseil võimalik liba-Kundla suhtes kriminaalmenetlust alustada.

Kõmmuse sõnul peaks inimene kindlasti politseisse või prokuratuuri avalduse tegema, kui ta leiab, et tema õigusi või huve on kahjustatud.

«Mis puutub portaalipidajate vastutusse, siis seaduse eesmärk on panna vastutama ikka see isik või isikud, kes kahju on tekitanud ehk libakonto loonud,» lisas Kõmmus.

Portaalid vastutavad tema sõnul ainult selle eest, et vastaval korraldusel libakonto või –profiil kiiresti maha võetakse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles