Eesti esimene postmark ilmus 91 aastat tagasi

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel posteril näidatakse Eesti Vabariigi esimest postmarki, mis trükiti Vabadussõja ajal. See tuli käibesse 24. novembril 1918. aastal. Lugeja näeb ka esimest Eesti alal kasutusele võetud postkasti, mis on pärit tsaariajast. See pandi üles 1864. aastal. Esiplaanil on Rootsi riikliku postiteenistuse omaaegne tunnusmärk..
Sellel posteril näidatakse Eesti Vabariigi esimest postmarki, mis trükiti Vabadussõja ajal. See tuli käibesse 24. novembril 1918. aastal. Lugeja näeb ka esimest Eesti alal kasutusele võetud postkasti, mis on pärit tsaariajast. See pandi üles 1864. aastal. Esiplaanil on Rootsi riikliku postiteenistuse omaaegne tunnusmärk.. Foto: Ants Linnard / Artur Kuus.

Esimene Eesti postmark ilmus trükist täpselt 91 aastat tagasi, 22. novembril 1918. aastal, tegu oli roosa lillemustrilise margiga, mille nominaalväärtus oli viis kopikat.


Need olid trükitud Tallinn-Nõmmel Bölau trükikojas. Kokku ilmus Eesti Vabariigis 163 erinevat postmarki.

Koos esimeste markide ilmumisega sai alguse postmarkide kogumine ehk filateelia.

Eesti Posti andmetel on Eestis üle 2000 aktiivse filatelisti. Eesti on filatelistide seas tunnustatud partner ja meie postmargid hinnatud kogumisobjektid.

Filateelia näol on tegemist populaarse harrastusega, mis hõlmab nii markide, postkaartide, ümbrike kui ka muude postisaadetiste ja posti tegevusega seotud dokumentide kogumist ja uurimist.

Marke koguvad üle maailma noored ja vanad, rikkad ja vaesed ning see harrastus ei tunne riigipiire. Vaatamata sellele, et üha rohkem saadetakse tavakirjade asemel e-kirju, ei kao postmargid kusagile, vaid muutuvad aina rariteetsemateks.

«Kõigepealt - igasugune kollektsioneerimine teeb rõõmu ja on huvitav. Filateelia on kõigist kollektsioneerimisaladest kindlasti kõige laiahaardelisem. Hobi arendab inimeses omadusi, mis on igapäevases elus vajalikud: sihikindlus, korralikkus, kannatlikkus,» ütles Eesti üks tuntumaid filateliste Osip Benenson.

«Filateeliaga tegeledes seatakse eesmärk, mille saavutamise nimel tuleb järjekindlalt ja visalt tööd teha, sest kiiresti ja hõlpsasti sihile ei jõua. Vähem tähtis pole filateeliaga tegelemise tulemus, milleks on inimeste teadmiste laiendamine - koguja tahab teada, mis on margil kujutatud, millest mark jutustab,» märkis Benenson.

«Näiteks seda, kes on portreel, kus asub kujutatav hoone, kes on maali autor, millise looma, linnu, kala või lillega on tegemist ja nii edasi. Filateelia arendab ka tugevasti mälu. Ja lõpuks - see on sisuliselt kollektiivne tegevus, sest puuduv mark iseenesest kogusse ei tule, selleks on vaja teiste asjaarmastajate abi. Nii tekivad kontaktid, kirjavahetus ja lai sõpradering, mis ilmselt on ka kõige väärtuslikum,» selgitas Benenson.

Maailma esimene postmark, nn Penny Black, võeti kasutusele 1840. aastal Inglismaal, esimene teemamark ilmus 1871. aastal Peruus ja esimesed Eesti postmargid ilmusid 22. novembril 1918.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles