Britid alustasid juurdlust Iraagi sõja asjus

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile algas Londonis suur, avalik ja kindlasti kauem kui aasta kestev juurdlus, mille eesmärgiks on uurida, kuidas sattus Suurbritannia Iraagi sõtta ning mis nende kuue aasta jooksul on sündinud.



«Uurimist alustati selleks, et selgitada välja Suurbritannia Iraagis osalemisest saadud õppetunnid, aitamaks sarnasesse olukorda sattuvaid tulevasi valitsusi,» juhatas eilse istungi sisse uurimiskomisjoni juht, endine riigisekretär John Chilcot.

«Selleks peame aru saama, mis juhtus. Me paneme selle kokku asitõenditest, mida kogume dokumentidest või neilt, kellel oli otsene kogemus,» jätkas ta. «Seejärel peame hindama, mis läks hästi ja mis mitte ning – mis peamine – miks.»

Lisaks Chilcotile kuuluvad komisjoni erudiplomaat Roderic Lyne, lordidekoja liige paruness Usha Kumari Prashar ning ajaloolased Martin Gilbert ja Lawrence Freedman. Nende tööpõld on lai ja puudutab nii küsimusi sõttamineku õigustatuse kohta kui seda, kas Iraaki läkitatud sõdurid ikka said korraliku varustuse ja väljaõppe.

«Viimaste kuude jooksul oleme palunud ja saanud virnade kaupa kirjalikke materjale ministeeriumidest, kes olid aastatel 2001–2009 Iraagiga seotud,» märkis Chilcot oma avasõnavõtus. «Oleme veetnud tunde neid materjale läbi kammides ja jätkame seda. Oleme kindlad, et meil on ligipääs kogu materjalile, mida vajame.»

Lisaks sai Chilcoti komisjon ettevalmistusperioodil kokku Iraagis hukkunute lähedaste ja sõja veteranidega ning pidas maha kaks seminari ekspertidega.

Eile astusid tunnistajapinki ametnikud, kellelt oodati peaasjalikult selgitusi sündmuste kohta, mis viisid 2003. aasta kevadel Briti vägede Iraaki läkitamiseni. Ametnikud, luuretöötajad, diplomaadid ja sõjaväelased peaksid uurimiskomisjoni ees esinema jõuludeni.

Jaanuaris-veebruaris astuvad ette poliitikud. Kogu ürituse tähttunnistaja on Tony Blair. Endine Briti peaminister, kelle valitsusajal sellesse sõtta mindi ning kes lõpuks osaliselt sel põhjusel oli sunnitud koha 2007. aasta suvel loovutama parteikaaslasele Gordon Brownile.

Blairi kindel toetus USA presidendi George W. Bushi Iraagi-poliitikale oli ka üks vastuargumente, mille tõid välja tema vastased hiljutisel Euroopa Liidu presidendirallil. Seda hoolimata asjaolust, et näiteks nii eelmise NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi Hollandi välisministrina töötamise aega kui praeguse Euroopa Komisjoni juhi Jose Manuel Barroso Portugali peaministri päevadesse kuulub kindel toetus Iraagi sõjale.

Lisaks Blairile saavad sõna näiteks praegune peaminister Gordon Brown ning aastail 2001–2006 välisministri kohta pidanud Jack Straw.

Seoses ilmselt mais toimuvate parlamendivalimistega tuleb märtsis tunnistustesse paus. Uurimine jätkub tuleva aasta suvel ning lõppraportiga loodab Chilcot välja tulla tuleva aasta lõpus või ületuleva alguses.

Britid Iraagis
•    Briti merejalaväelased alustasid Iraagi operatsiooni 2003. aasta 20. märtsil.
•    Tänavu 30. aprillil lõpetasid britid lahingoperatsioonid Iraagis, viimased sõdurid lahkusid suvel. Siiani on Iraagis sees USA väed.
•    Tipp-perioodil teenis Iraagis üle 45 000 briti.
•    Selles sõjas langes 179 Suurbritannia kaitseväelast, neist esimesed kaheksa sõja teisel päeval Kuveidis Iraagi piiri lähedal kopteriõnnetuses. Viimane Iraagis hukkunu oli tänavu veebruaris kuulihaava saanud 21-aastane reamees, kes ilmselt tegi enesetapu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles