Gripi A(H1N1)v-nakkuse (uus gripp, seagripp, pandeemiline gripp) kliiniline pilt meenutab tavalise hooajalise gripi pilti ja suurem osa ei vaja ravimeid ega haiglaravi.
Mida teha, kui oled haigestunud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus gripp kutsub esile samasuguseid kaebuseid kui teised gripiviirused. Tavalisemad kaebused on kõrge temperatuur, kurguvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.
Gripi põdemine kodus
• Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi
kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad.
• Informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga. Konsulteeri oma
perearstiga töövõimetuslehe küsimustes.
• Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohutuse vahenditega
kauplevates kauplustes; seda saad valmistada ka ise marlist).
• Kui oled haigestunud, siis võimalusel maga üksi.
• Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
• Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa hoida väikseid lapsi haigena. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid
toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt.
• Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.
Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.
Täiskasvanu seisund on raske:
• tal on hingamisraskused
• tal on valu või raskustunne rinnus
• tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
• tal esineb tugev ja pidev oksendamine
• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas