Poisse seksuaalselt kuritarvitanud endine lastevanemate liidu juht Kaur Hanson ei tegutsenud ainult Tallinnas, tema ohvreid on kõikjal Eestis. Ühe lapsega käis ta Kanaari saartel, kus nendega ühines teinegi täiskasvanud mees.
Kaur Hansoni ohvreid on kõikjal Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagise Res Publica kampaaniameistri ja Eesti Lastevanemate Liidu juhi Kaur Hansoni (40) võikad teod tulid tema kolleegidele ja lähedastele eile valusa üllatusena.
Mitmed nendivad: «Kui kannatlik, südamlik ja äärmiselt hea klapp lastega võib olla pedofiilia tunnus, siis neid märke on olnud palju.» Kuidagi ei mahu tuttavate pähe ega südamesse, et helge ja hooliva maski taga varitses aastaid koletis.
Seda aimas, kuid talus vaikides ja sisemiselt kannatades Hansoni abikaasa Sirli. Kuni ühel hetkel kannatus katkes. Põhja ringkonnaprokuröri Andra Silla sõnul hakkas pärast Hansoni paljastumist veerema lumepall – ilmnes, et Hanson ei ahistanud ainult ühte last, vaid ohvreid oli palju, mitmel pool Eestis.
Postimehe andmetel tundsid politsei ja Põhja prokuratuur Hansoni vastu huvi juba 2006. aastal, kuid siis veel mitteametlikult. Hansoni vahistamiseni jõuti tänavu märtsis.
Nädala eest võttis mees Harju maakohtu kinnisel istungil süü omaks. Küsimusele, kas mees häbeneb tehtut, vastas prokurör Sild: «Ta võttis süü osaliselt omaks, kuid ei jäänud muljet, et ta häbeneks.»
Sild nõudis Hansonile 15-aastast vabadusekaotust. Et kohus arutas asja ohvrite säästmise nimel lühimenetluse korras, ähvardab Hansonit kuni kümneaastane vangistus. Hansoni kaitsja Talvi Vaske lausus: «Mul on kaitsealusega kokkulepe, et ma enne kohtuotsust ei kommenteeri midagi.»
Neljapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et juba 20 aastat tagasi tunnistas Hanson oma naisele, et talle meeldivad väikesed poisid. Tal oli Tartus seitsmeaastane «imeilus muinasjutupoiss», kellele viis kingitusi, keda ta imetles.
2000. aastate alguses oli Hanson suviti kasvataja lastekaitseliidu Remniku laagris, kus ta toonastes laagrijuhtides kahtlusi äratas. Siiski jäi 2003. aastal Res Publica valimistriumfini aidanud mehe tegelik pale veel varju.
Kuid märke, et Hansonite peres pole kõik korras, nägid tuttavad juba siis. Nende Kadrioru korteris käinud imestasid, miks sulgeb Sirli end kööki ega välju sealt külaliste lahkumiseni.
Naine elas antidepressantide toel ja oli hingeliselt inimvare. Hanson tegeles heameelega oma praegu kooliealise pojaga ning naistuttavad kadestasid – oleks niisuguseid isasid rohkem!
Lähedasi sõpru oli Hansonil väga vähe, teokat meest ümbritsesid kolleegid. Üks neist oli Toomas H. Liiv (nüüd Toomas Meola – toim), kes mõisteti 2006. aastal süüdi poiste vägistamises ning kes vabanes vanglast läinud aastal. Tuttavad pidasid meeste head läbisaamist töiseks klapiks. Koos kirjutati reklaamtekste, nemad korraldasid ka kampaania «Ära löö last!».
Hansoni murdumist nägid tuttavad siis, kui ta Res Publica kampaaniaga «Murrame läbi!» sama hästi kui läbi kukkus. Pärast seda keskendus Hanson IT-maailmale, tegi veebilehti, programmeeris. Kuna tal polnud regulaarset sissetulekut, oli mees sageli rahahädas.
Hansonil oli Hispaanias elav inglasest sõber Peter. Kui Hanson lendas ühe Eesti poisiga Kanaaridele puhkama, ühines Peter nendega. Nii sellel kui ka ühisel Londoni-reisil filmisid mehed poissi.
Hansoni tuttavatel on raske seletusi leida. «Ta tegi tööd lastega siiralt ja südamest,» usuvad inimesed. «Ehk ongi tegu kahestunud loomusega inimesega, kes arvas, et teeb lastele head.»