Erinevate uuringute andmetel läheb alkoholi tarvitamine ühiskonnale igal aastal maksma kuni kaks miljardit rohkem, kui alkoholiaktsiis riigile tagasi toob. Iga eestlane, imikust pensionärini, maksab nende kulude katteks keskeltläbi 1661 krooni aastas.
Mullu eestlaste alkoholitarbimise majanduslike kulude uuringu teinud sisekaitseakadeemia õppejõu Indrek Saare sõnul võivad alkoholi tarvitamisest tulenevad majanduskulud ulatuda 3–4,5 miljardi kroonini aastas. «Alkoholi tarvitamisest põhjustatud kulud saab jagada kaheks: otsesed ja kaudsed,» lausus ta.
Otsesed on finantskulud, näiteks kulutused tervishoiusüsteemile, kui inimesed jäävad alkoholi tõttu haigeks. Teine grupp on kulud sisejulgeolekule, näiteks politseile, prokuratuurile, päästeametile, kohtutele ja vanglatele.
«Kui alkoholi ei tarvitataks ja need kuriteod jääksid sooritamata, siis jääks see ressurss alles ja seda saaks kasutada muu tegevuse finantseerimiseks,» rääkis Saar.
Otseste kulude hulka lisanduvad veel vara kahjustamine, näiteks autode mõlkimine ja majade mahapõlemine. Otsesteks kuludeks kulus õppejõu hinnangul 2006. aastal ligi 717 miljonit krooni.
Kaudsed kulud on näiteks produktiivsuskaod, mille üks osa on enneaegne suremus. Ka alkoholi tarvitamisest tulenevatel põhjustel vangi sattunud, kes seal tööd ei tee, käivad kaudsete kulude alla.
Teine osa on alkoholi tõttu ajutiselt haigestunud ja need, kes käivad tööl, aga kelle produktiivsus on alkoholi tõttu väiksem. Kaudsed kulud olid Saare hinnangul 2,4–3,9 miljardit krooni.
Saar tunnistas, et teadlaste hulgas on küllalt vaidlusi, kuidas neid kulusid arvutada. Meetodeid on erinevaid.
Tänavu kevadel kaitses Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Marge Reinap magistritöö, milles uuris samuti alkoholi tarvitamise majanduslikku koormust. Uuringu järgi oli alkoholist tingitud hinnanguline majanduskoormus 2,231 miljardit krooni, mis Eesti elanikkonnale jagatuna teeb 1661 krooni ühe elaniku kohta aastas. See oli 1,1 protsenti uuritud 2006. aasta SKTst.
«Need ei ole kõik alkoholiga seotud kulud, vaid kulud, mida magistritöö raames oli võimalik teaduslikult ära tõestada, ning tegu on väga konservatiivsete hinnangutega,» lisas Reinap, kelle sõnul jäid välja mitmed Saare töös käsitletud tegurid.
Kogusummast moodustab 1,461 miljardit krooni kaudne kulu haigestumisest ehk haiguse tõttu vähenenud töövõime. Alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkivatesse haigustesse suri 2006 enne 75. eluaastat 2159 inimest, kellest 1653 olid mehed. See põhjustas kaudseid kulusid 408 miljoni krooni ulatuses.
Otsene kulu ehk alkoholist põhjustatud haigusseisundite diagnoosiks ja raviks kulutatud tervishoiuressursid moodustasid 362 miljonit krooni.
«Tervishoiukuludest on välja toodud ainult osutatud teenuste maksumus ja ravimite kulu pole arvestatud,» lisas Reinap.
Uurimistöö andmetel langeb 70 protsenti kogukuludest tugevama sugupoole arvele. Meestel põhjustavad suurimaid kulusid vereringeelundite haigused, mis moodustavad 39 protsenti kogukuludest.
«Tulud on sageli suuremad, kui alkoholivastased tahavad näidata,» vaidles Eesti Alkoholitootjate Liidu juhatuse esimees Janek Kalvi vastu. Näiteks kasseerib riik alkoholiaktsiisi ning seda laekus mullu 2,434 miljardit krooni.
«Tuhanded töökohad sõltuvad sellest sektorist ja ettevõtted maksavad lisaks käibe- ja aktsiisimaksule ka sotsiaalmakse, mis kõik aitavad toita Eesti eelarvet,» rääkis Kalvi.
Teine asi on alkoholi eksport. Kuni 30 protsenti Eestis toodetud alkoholist läheb välismaale ning alkoholitootjate liidu juhi sõnul ulatub saadav tulu sadadesse miljonitesse.
«Kaudsemaid tulusid on väga palju ja neid on keeruline kokku lüüa. Eestit väisavate turistide suurt hulka, kuni kuus miljonit inimest aastas, võib suurel määral põhjendada sellega, et Eestis on alkoholiaktsiis võrreldes Põhjamaadega tunduvalt madalam,» lisas Kalvi.
Kalvi sõnul viib enamik turistidest endaga alkoholi kaasa.
«Alkoholiturist käib ringi ka teistes kohtades, külastades näiteks toitlustusasutusi ning teenindusettevõtteid, ja jätab siia raha,» lausus ta. «Alkohol on enamiku toidupoodide käibest üks olulisemaid osasid.»
Saare sõnul on omaette küsimus, kas Eesti üldse peaks sellise eesmärgi võtma, et muutuda alkoholiturismi riigiks. Samuti ei ole ta nõus töökohtade ja aktsiisi tuludena käsitlemisega.
«Aktsiis on küll riigile tulu, aga kui vaadata ühiskonna seisukohast, siis aktsiisi maksavad ikkagi inimesed ja kui me alkoholi ei tarbiks, siis tarbiksime midagi muud ja maksaks sealtkaudu riigile maksu,» sõnas ta.
See dokument on valitsuses kaks korda käinud. Seda pole küll kinnitatud, kuid viimane kabineti otsus on, et selle järgi elatakse. Praegu käivad meie toimingud ja käitumine selle strateegia järgi.
1. detsembril toimub Brüsselis välisministrite kohtumine ja seal kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni järeldused alkoholistrateegia osas. Sealt tulevad meile täiendused ja kui see heaks kiidetakse, hakkame vaatama, kas ja kui palju peame üle võtma Eesti alkoholipoliitika strateegiasse.
Näiteks alkoholi tarbimine on üks osa rahvatervisest ja sellega tegeleb sotsiaalministeerium. Kui vaadata alkoholi mõistet, siis see on reguleeritud kui toiduaine ja seda reguleerib põllumajandusministeerium. Alkoholikaubandus on majandusministeeriumi rida.
Kui peaks olema üks vastutav ministeerium, siis ma ei kujutaks ette, missugune see on.
--------------------------
Küsimus on üleval olnud ja alkoholiteema on teiste programmide sees olnud pidevalt. Ei saa öelda, et meil pole kampaaniaid või teavitamist, aga ma julgen öelda, et teema on nõrk. Mina ministrina seda teemat kõvasti toetasin ja karskusseltsiga pidasime ühiseid üritusi.
Kindlasti oleks vaja eraldi poliitikat. Pidevalt on üritatud sellest kõrvale hoida ja siin on alkoholitootjate huvid taga. Kui oli alkoholi müümise kellaaegade kaklus riigikogus, siis oli näha, kuidas härrased õlletootjad jooksid riigikogus ühest fraktsioonist teise.
Sealt on kõva surve. Reformierakond on selle vastu olnud. Ükskõik, kes on valitsuses olnud, pole nad alkoholi tarbimise ja reklaamimise tõsiseid piiranguid läbi lasknud.
Et alkoholipoliitikat tervikuna vaadata, võiks olla keegi, kes seda küsimust kureeriks. Ma ei ole kindel, et alkoholiteemat ühe ministeeriumi alla koondada saab.
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Marge Reinap ütles, et alkoholi kuritarvitamine ja selle tagajärjed põhjustavad lisaks otsestele ja kaudsetele kuludele tarvitajatele, nende perekonnaliikmetele, lähedastele ja teistele ühiskonnaliikmetele veel terve hulga psühhosotsiaalseid kulusid.
Nendeks on näiteks valu, kannatused ja elukvaliteedi langus. Neid on tema sõnul raske kvantitatiivselt mõõta ja enamasti neid alkoholi tarbimise majanduslikke kulusid käsitlevates uurimustes ei hinnata.
Sisekaitseakadeemia õppejõud Indrek Saar märkis, et kasuna käsitletakse sageli ka sotsiaalset kasu, mis aitab inimesel paremini üksteisega suhelda.
«On tehtud uuringuid, kus on näidatud, et natuke alkoholi tarbivate inimeste elatustase on kõrgem,» lisas Saar. «Siin on küsimus, kumb kumba põhjustab.
Kas ma olen jõukas ja tarbin rohkem alkoholi või alkohol põhjustab suurema tulu saamist?»
Ta nimetas ühe sagedase argumendi, miks inimesed natuke alkoholi tarbivad. «Siis tekib neil rohkem sotsiaalseid kontakte ja neil on lihtsam paremaid töökohti leida,» nentis õppejõud.