Punaametnikud jäävad edaspidigi lisaraha teenima

Risto Berendson
Risto Berendson
:
Poliitikud räägivad ideest jätta riigikogu heakskiitu ootava avaliku teenistuse seadusega pensionilisast ilma tuhanded Nõukogude ajal riiki teeninud inimesed. Samas on raske leida kedagi, kes seda mõtet otsesõnu toetada julgeks.



Veel mõned aastad tagasi maksis riik nendele ametnikele, kes pensionile minnes avaliku teenistuse seaduse järgi väikest lisatasu saama hakkavad, 50 miljonit krooni. Kuid see summa kasvab iga aastaga.

Et kasvavast lisakulust vabaneda, on kuluaarides hakatud rääkima julgest sammust – lõpetada pensionilisa maksmine nende aastate eest, mil inimene töötas Eesti NSV ametnikuna, ja võtta lisatasu maksmisel arvesse vaid Eesti Vabariigi heaks töötatud aastad.

1996. aastal kinnitas Tiit Vähi valitsus nende nõukogudeaegsete ametkondade nimekirja, mille endistel töötajatel on õigus saada igakuist mõnesajast kroonist algavat pensionilisa. See nimekiri algab kõrgete parteitegelastega ning lõpeb reamiilitsate ja vangivalvuritega.

Ehkki idee lõpetada sellisel moel riiki teeninutele pensionilisa maksmine ajab paljusid kihevile, ei näe praegu parlamendis arutatav avaliku teenistuse seadus ses osas ette mingeid muutusi. Ka neljasilmavestlustes räägivad eri fraktsioonide poliitikud üldsõnaliselt vajadusest täita nende inimeste õigustatud ootus tavapärasest veidi suuremale pensionile.

Reformierakonda kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Igor Gräzin ütleb, et vale oleks heita inimestele ette kunagist töötamist talle pealesunnitud olukorras. «Ega need miilitsatöötajad, kes tänaval korra eest seisid, ei teostanud ju sellega okupatsioonivõimu,» leiab Gräzin. «Miks mitte neid inimesi selle töö eest tänada.»

Gräzinist tuntumgi jurist, kauaaegne riigikohtu esimees ja nüüdne Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste on aga teistsugusel seisukohal. «Miks peaks nõukogudeaegne vangivalvur saama Eesti riigilt rahvapensionist suuremat pensioni?» ei mõista Maruste.

Samas pole Euroopas töötav Maruste kindel, et Eestis jätkub julgust nii järsk otsus vastu võtta. «Nõukogudeaegse staaži mittearvestamine avaliku teenistuse seaduses eeldab üldist poliitilist otsust,» ütleb ta.

Endisel ENSV tippametnikul Indrek Toomel on Nõukogude ajast tööstaaži üle 30 aasta. «Ma ausalt öeldes ei teagi, kui palju ma seetõttu lisaraha saan, sest mina saan iga kuu seda ülemnõukogu liikme eripensioni,» märgib Toome.

Kuigi kinnisvaraäri ajava 66-aastase Toome rahakotis ei annaks staažilisa kadumine tunda, kaldub ta ometi toetama seisukohta, et lisatasu tuleb maksta ka nõukogudeaegse tööstaaži eest.

«Need kunagised külavanemad, rahvakontrollid ja vangivalvurid tegid ju lihtsalt oma tööd, et elu siin Eestis käigus hoida,» põhjendab Toome. «Keegi pidi ju neid vange müüride taga kinni hoidma, keegi pidi tagama, et inimesed kodudes sooja ning vett saaksid.»

Seetõttu oleks ENSV ja Eesti Vabariigi riigiametniku tööstaaži eristamine Toome arvates vale. «Lõppude lõpuks lahendab aeg ajapikku selle probleemi ise, sest aastakümnete pärast ei ole enam palju järel neid inimesi, kes oleks Nõukogude ajal pikalt riigiametis töötada jõudnud,» märgib ta.

Endised riigiametnikud saavad lisaraha

Pensionilisa sõltub avaliku teenistuse staažist
staaž    lisa

10–15 aastat    +10%
16–20 aastat    +20%
21–30 aastat     +25%
26–30 aastat    +40%
üle 30 aasta    +50%
Asutused, mille töötajatel on õigus pensionilisale
•    Eesti NSV Ülemnõukogu kantselei
•    Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
•    Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
•    Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud valitsused, komiteed ja koondised, välja arvatud riikliku julgeolekuga seotud asutused, armeeasutused ja GLAVLIT
•    Juriidiline Komisjon
•    Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu
•    Riigikontroll ja Rahvakontroll
•    Ministeeriumid, v.a julgeolekuministeerium
•    Vabariiklik Agrotööstuskoondis (ATK) ja Vabariiklik Aianduskoondis ning rajooninõukogude täitevkomiteede juures asunud ATK asutused
•    Riiklik Taimekaitsejaam
•    Vabariiklik Perekonnaseisuaktide Büroo
•    Riiklikud ametid, komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused
•    Riiklikud inspektsioonid
•    Eesti NSV Ülemkohus ja rahvakohtud
•    Prokuratuuriasutused, v.a sõjaväeprokuratuur
•    Riiklik Arbitraaž
•    Miilitsaasutused
•    Parandusliku töö asutused
•    Notariaalkontorid
•    Sotsiaalfond
•    Rajoonide ja linnade täitevkomiteed
•    Maavolikogude kantseleid
•    Maavalitsused
•    Külade ja alevite täitevkomiteed
•    Külade ja alevite valitsused
Allikas: Vabariigi valitsuse määrus

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadpunaametnukudpensionidnõukogude liiteripensionid
Samal teemal
Korruptsioon nagu aastal 1990
Sisuturundus
Positiivne laupäev
Kalev/Cramo tuli korvpallis Eesti meistriks
Gallup

Kas oled saanud parkimistrahvi?

Küsitluses on osalenud 5660 inimest
eesti otsib märki
Päevakava
Just nüüd
26Mai Portreefilm legendaarsest Eesti filmimehest - «Jüri»>
Just nüüd
28Mai Maadluse Põhjamaade meistrivõistlused>
Täna14:30
28Mai Postimehe otsepilt: nädalavahetusel selgub Tour of Estonia võitja>
Homme10:00
29Mai Maadluse Põhjamaade meistrivõistlused>
Homme11:00
29Mai Postimehe otsepilt: ela kaasa Tartu rattarallile>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Margus Leivo

62

Margus Leivo

poliitik, TTÜ haldusdirektor

Aarand Roos, 76

prosaist, luuletaja ja filoloog

Maie Orav, 75

rahvatantsujuht

Jaan Jaani, 65

vaimulik

Erik Terk, 64

tuleviku-uuringute instituudi juht

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE