Eile hommikul vedas filmimeeste kaater geodeetide aerupaadi Pirita jahisadamast Kalevipoja kuju tulevasse asupaika Tallinna lahes.
Filmimehed ja geodeedid mõõtsid Kalevipoja uut kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide suurim pronksskulptuur, 21 meetri kõrgune ja 40–50 tonni kaaluv Kalevipoeg peaks tulevikus hakkama seisma Tallinna lahes Maarjamäe memoriaali lähedal ligi 100 meetri kaugusel kaldast.
Enne sellise kolaka paikapanemist tuleb täpselt kindlaks teha, kas kuju kavandatud kohas ka tuultele, tormidele ja jääle vastu peab.
Eilsel sombusel hommikul suunduski Pirita jahisadamast merele firma stuudio F-Seitse renditud kaater, slepis aerupaat geodeetide Vaiko Veeleidi ja Kristjan Kaugega. Mõlemal meeskonnal oli täita oma kindel ülesanne: geodeetidel tuli koostada tulevase suurkuju geodeetiline alusplaan, filmimehed jäädvustasid aga nende tegemisi.
Mehed mõõdistasid merepõhja just selles paigas, kus pronksist Kalevipoeg peaks tulevikus uhkelt seisma hakkama. Kuju projekteerimise peatöövõtja Sweco Projekt analüüsib mõõtetulemusi ning teeb seejärel lõpliku otsuse, kas koht on ikka sobiv.
Hades Geodeesia maamõõdu osakonna juhataja Kati Värk ütles, et geodeedid jätkavad tööd ka täna, sest mõõdistatav ala on päris suur ning ühe päevaga seal hakkama ei saa.
«Töö eesmärk on tõesti kindlaks teha, kas valitud koht on suure skulptuuri püstitamiseks sobiv,» kinnitas Värk. «Lõpliku otsuse peavad aga langetama ikkagi projekteerijad, meie seda öelda ei saa. Esitame neile vaid vajalikud andmed.»
Tihe tööpäev oli eile Tallinna lahel ka F-Seitse operaatoril ja helimehel, kes jäädvustasid geodeetide toimetamisi merel. Nimelt teeb tuntud kinomees Valentin Kuik Kalevipoja kuju valmimisest dokumentaalfimi «Vaated».
Filmi produtsent Reet Sokmann ütles, et ülesvõtted algasid juba eelmisel aastal ning jätkuvad niikaua, kuni Kalevipoeg Tallinna lahte paika saab. Film valmib igal juhul, ka siis, kui hiigelkuju jääb mingil põhjusel püstitamata. Maksma läheb see sama palju nagu üks tavaline Eesti dokumentaalfilm ikka ehk 600 000 – 800 000 krooni.
Oma õla paneb alla ka Eesti Filmi Sihtasutus, Tallinna linn rahastajate hulka ei kuulu. Esilinastus on kavandatud järgmise aasta sügisele-talvele.
«Filmi ei ole keegi tellinud,» kinnitas Sokmann. «Sõltumatu filmistuudiona teeme seda vabast tahtest, sest Kalevipoja kuju valmimine pakub meile lihtsalt huvi. Põhimõtteliselt võib seda filmi pidada Valentin Kuigi eelmise linateose «Kuju» järjeks. Ta käsitles sama teemat siis, kui initsiatiiv oli veel ärimeeste käes ning projekt jäi lõpuks seisma.»
Kalevipoja skulptuuri projekteerimise peatöövõtja leidmise riigihanke võitis Sweco Projekt, kellega linna kommunaalamet sõlmis ligi 10 miljoni krooni suuruse lepingu.
Kokku läheb hiigelsuure kuju Tallinna lahte rajamine väidetavalt maksma ligi 60 miljonit krooni.