Suurbritannias valmis äsja analüüs, kuidas sealne meditsiinisüsteem uue gripi esimese lainega toime tuli. Jõuti järeldusele, et spetsiaalsete gripikliinikute loomisega jäädi hiljaks.
Suurbritannias jäädi gripikliinikute loomisega hiljaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia eeskujul soovivad ka Eesti perearstid, et gripikahtlusega haigetele loodaks eraldi gripikliinikud, kus saaks inimesi haiguspuhangu kõrgajal kiiresti testida ja ravi alustada. Eesti Perearstide Selts saatis eile sotsiaalministeeriumile ka sellekohase ettepaneku.
Kuna perearstikeskustes ei ole võimalik isoleerida eraldi ruumidesse gripikahtlusega haigeid ja teisi arsti juurde tulijaid, pakuksid suuremates maakonnakeskustes ja linnades olevad kriisipolikliinikud selleks lahenduse, leidis selts.
Nii ei kannataks plaaniline töö perearstikeskustes, kus talvel on haigete hulk niigi väga suur. Perearstide selts leidis, et ajutistes kliinikutes võiks töötada perearstist ja kahest õest koosnev meeskond, abiks saaks võtta arsti- ja õeüliõpilasi või residente. Selliseid kliinikuid on juba loonud mitmed riigid.
Sotsiaalministeerium ettepanekust vaimustatud ei ole. Ministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul peaks iga perearst vastutama oma nimistusse kuuluvate inimeste ravi ja haiguste ennetuse eest. «Haigestumise jätkuva tõusu korral antakse perearstidele õigus oma igapäevatööd ümber korraldada ning toetatakse neid rahaliselt, vajadusel ka abipersonaliga,» rahustas Normet arste.
Telliskivi perearstikeskuse arst Iris Koort kinnitas, et töökoormus on viimasel ajal tõesti olnud väga suur. «Inimesed on suures paanikas, eriti väikelaste vanemad, ja erakorralisi haigeid tuleb palju,» nentis ta. Gripipolikliiniku idee kohta ei osanud Koort hinnangut anda. «Võimalik, et see oleks mõistlik,» lausus ta ettevaatlikult.
Pirita perearstikeskuse juhataja Kaja Arbeiter oli teisel seisukohal. «Meil küll mingit eriti suurt tungi arsti juurde ei ole, olukord on samasugune nagu alati sügistalvisel haigestumiste hooajal,» hindas ta teema ülepaisutatuks. Arbeiter ütles, et ei kujuta ette, kust leitaks eraldi polikliiniku jaoks ruumid ja personal. Nii palju on Pirita perearstikeskus tööd ümber korraldanud, et eile suunati gripikahtlusega haiged eraldi ruumi tohtri vastuvõtule.
Suurbritannia raportis, mis käsitleb uue gripi esimest lainet saareriigis alates aprillist kuni septembrini, märgiti, et kuigi nemad lõid gripikliinikud, tehti seda liiga hilja ja suuremale levikule seega piiri panna ei suudetud. Küll aga aitasid need vähendada esmatasandi arstide töökoormust ja inimesed pääsesid kiiremini arstide vastuvõtule.
Samas ei ole Suurbritannias uude grippi haigestunute arv võrreldav Eesti omaga – saareriigis võib haigestunuid olla kuni 670 000 inimest. Raport rõhutas ka, et võrreldes hooajalise gripiga ei ole uude grippi surnute arv märkimisväärselt suurem.
Kuidas on Inglismaa võrreldes Eestiga uue gripi vastu võidelnud
Suurbritannia
• Leviku esimeses faasis pidid inimesed, kellel oli uus gripp, jääma kodusesse isolatsiooni. Rangelt kontrolliti üle kõik, kellega haiged olid sel ajal suhelnud.
• Kui koolis avastati kas või ühel õpilasel uus gripp, suleti kool seitsmeks päevaks.
• Alates teisest faasist juuli algusest ehk siis, kui iga gripijuhtumit enam eraldi ei vaadeldud, anti kõigile patsientidele kohe viirusravimit nimega Oseltamivir. Seda ka siis, kui olid lihtsad gripisümptomid.
• Kui grippi haigestunute arv järjest kasvas, loodi viimasel hetkel, mai keskel, gripikriisikeskused, mis koostöös esmatasandi arstidega suutsid leevendada sealsete arstide tööd.
• Teiseks gripilaineks valmistudes pöörab Suurbritannia suurt tähelepanu vaktsineerimisele, eelkõige meditsiini- ja sotsiaaltöötajate vaktsineerimisele.
Eesti
• Riik võttis probleemi kergekäeliselt, kevadel ja suvel valitses segadus isegi selles osas, kuhu seagripikahtlusega inimene pöörduda tohib ja kes teda ravima peaks. Haigetel soovitati koju jääda.
• Koole on küll gripi tõttu suletud, kuid alles siis, kui haigeid lapsi on juba väga palju. Tavaliselt on suletud vaid alg- või põhikooli osa.
• Teine faas jõudis Eestis kätte 11. novembril. Gripiravimit Tamiflu saavad endiselt vaid raskes seisus uue gripi haiged.
• Spetsiaalseid gripikliinikuid Eestis ei ole ega tule.
• Eestis pole isegi veel vaktsiini, kuna riik tuli selle tellimise peale liiga hilja. Esimesed 150 000 doosi vaktsiini jõuavad kohale 7. detsembril, vaktsineerimine algab nädal hiljem. Vaktsineeritakse vaid riskigruppe.