Euroopa Liidu tervishoiuvolinik Androulla Vassiliou (66) kahetseb, et osa arste ei toeta seagripivastast vaktsineerimist. «Just arstid peaksid inimesi julgustama,» leiab ta.
Euroliidu tervishoiuvolinik soovitab vaktsiini
4. detsember 2009, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On teil selge pilt, mis olukord valitseb seagripi osas Euroopa Liidus?
Pilt muutub iga päev, kõikudes lainetena. See sõltub näiteks ilmastikust. Igatahes seagrippi haigestumine kasvab, seetõttu kasvab ka surmajuhtumite arv.
Euroopa läbib praegu seagripi teist lainet, kuid eksperdid ütlevad, et välistatud pole ka kolmas laine. Osa riike on esimese laine juba läbinud ja seal haigestumiste hulk väheneb. Põhjapoolsetes riikides on praegu haigestumisi rohkem.
Te jälgite seagripi levikut pidevalt?
Loomulikult. Saame Stockholmis asuvalt Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuselt (ECDC) iga päev kaks korda raporti olukorrast maailmas ning sealhulgas Euroopas.
Seis muutub nii kiiresti, et on võimatu täpselt järge pidada. Näiteks kolmapäeval oli Euroopas registreeritud 898 seagripi surmajuhtumit alates haiguse leviku algusest. Aga homme on arv juba teistsugune. Statistika põhineb liikmesriikide andmetel, neil on kohustus see info edastada.
Mainisite võimalust, et tuleb seagripi kolmas laine ja olukord muutub hullemaks?
Jah, olukord võib muutuda tõsisemaks. Viirus võib muteeruda ning mutatsioon toob kaasa tõsisemad haigusjuhtumid. Seepärast peame olema valvsad ja seda rõhutasime ka Euroopa sotsiaal- ja tervishoiuministrite nõukogus.
Väga oluline on anda ka avalikkusele selge sõnum. Kui avalikkus saab erisuunalisi sõnumeid, on inimesed segaduses.
Inimesed ju ongi segaduses, sest nad ei tea näiteks, kas on ohutu osaleda massiüritustel või kasutada ühistransporti jne.
Avalikkuse segadusse ajamiseks ei ole palju vaja. Võtkem näiteks vaktsiinide ohutuse küsimus. Euroopa ravimiagentuur EMeA, ECDC ja Maailma Terviseorganisatsioon on korduvalt öelnud, et [seagripi vastu] vaktsineerimine on ohutu. On märgatavalt parem olla vaktsineeritud kui vaktsineerimata. Vaktsiini kõrvalmõjud on seni olnud väga tavapärased, mingeid äärmuslikke kõrvalmõjusid täheldatud ei ole.
Seega peaksid inimesed kartusest üle saama ja otsustama vaktsineerimise kasuks. Loomulikult tuleks eelistatult vaktsineerida riskirühmi.
Kas te ise ka usute, et vaktsineerimine on ohutu?
Jah, ma olen ka ise vaktsineeritud.
Kas Euroopa Komisjonil on oma poliitika ka volinike ja ametnike vaktsineerimiseks?
Euroopa Komisjon on teatanud kõigile oma töötajatele, et kõik on teretulnud vaktsineerima. Samuti volinikud, kuna me reisime väga palju ja kohtume pidevalt inimestega. Seega kaitseb vaktsineerimine nii meid ennast kui ka inimesi, kes meid ümbritsevad.
Mina lasin end vaktsineerida, ent see on siiski vabatahtlik. Kuid me soovitame vaktsineerimise ära teha. Ausalt: mina ei tundnud [pärast vaktsineerimist] mitte kui midagi. Ei tekkinud palavikku, isegi mitte peavalu.
Muidugi, mõnel inimesel võivad esineda teatud kõrvalmõjud, aga see on normaalne. Näiteks enne, kui ma sõitsin Aafrikasse, tehti mulle seitse vaktsineerimist. Ning mul oli sellega seoses veidi kõrvalmõjusid, valu ja palavikku. Kuid ka see on normaalne, parem on kannatada ära need leebed kõrvalnähtused ja saada kaitse kui olla kaitseta.
Euroopa Komisjon on andnud turulepääsuload mitmele vaktsiinivariandile. Kas nende ohutuses on mingisugust vahet?
Ei, kõik kolm varianti, millele komisjon on andnud turulepääsemise loa, on ohutud ja tõhusad, seda on kinnitanud EMeA teaduskomitee. Selle teadusliku arvamuse põhjal andis mu kolleeg, tööstusvolinik Günter Verheugen load välja.
On ka vaktsiine, mille on valmistanud liikmesriikide ravimitööstused ning millel on ainult ühe riigi müügiluba. Näiteks Ungari, Rumeenia, Saksamaa, Prantsusmaa. Neid vaktsiine ei tohi kasutada teistes riikides.
Igal aastal kimbutab inimesi ka harilik gripp, millesse samuti inimesi sureb. Kas uus gripp on tõesti sedavõrd erinev?
Inimesed, kes vaktsineerivad end tavagripi vastu, peaksid seda ka tänavu tegema, st tuleks lasta end vaktsineerida gripi kahe erineva vormi vastu. Mina olen näiteks mõlema vastu vaktsineeritud.
Järgmisel aastal peaksid mõlemad vaktsiinid olema juba ühendatud. Muidugi eeldusel, et ei teki uue gripi mutatsiooni, mis vajaks taas kord uue vaktsiini väljatöötamist.
Miks vaktsiini ohutusega nii palju segadust on?
Me ei saa ju kontrollida igaühe väljaütlemisi või seda, mida teadlased, ajakirjanikud või kes tahes kirjutavad. Arvan, et inimestel oleks siiski tark võtta kuulda, mida ametlikult on öeldud, mitte aga seda, milliseid kommentaare kõrvalseisjad annavad.
Tahate öelda, et meedia on tekitanud paanikat?
Teatud ulatuses on meedia sellele kaasa aidanud. See on mõistetav, sest tahetakse uudiseid edastada. Kui mõni teadlane leiab ühel või teisel põhjusel – ma ei tahaks kedagi kritiseerida –, et mina end vaktsineerida ei lase, mul pole seda vaja, see pole ohutu, siis see on muidugi uudis ja meedia levitab seda laialt.
Oleme Euroopas vaktsineerinud miljoneid inimesi ja vaktsineeritutest on paar-kolm inimest surnud. Need surmajuhtumid pole aga olnud põhjustatud vaktsineerimisest, vaid põhjused olid muud. Selle kohta on olemas tõendid, neid juhtumeid on uurinud EMeA ja ECDC. Samas: meedia kuulutab ikkagi, et inimest vaktsineeriti ja ta suri.
Kui kuus miljonit inimest on vaktsineeritud, on selge, et mõned neist võivad hiljem surra. Kõigi teiste puhul olid aga tavapärased vaktsiini kõrvalmõjud.
Minu nõuanne on kuulata oma riigi tervishoiuametkondi ning EMeA, ECDC ja WHO infot. Muidugi ka oma arsti.
Veidi on segadust lisanud, et mõnes riigis on ka arste, kes on öelnud, et ei soovita vaktsineerida, ning see on minu meelest väär. Arstid peaksid olema need, kes julgustavad inimesi vaktsineerima.
Kes ta on?
• Euroopa Komisjoni praeguse, peatselt taanduva koosseisu tervishoiuvolinik aastast 2008.
• Pika staažiga jurist ja poliitik Küprosel.
• Abikaasa George Vassiliou oli aastatel 1988–1993 Küprose president.
Allikas: Euroopa Komisjon
3mõtet
• On märgatavalt parem olla vaktsineeritud kui vaktsineerimata. Vaktsiini kõrvalmõjud on seni olnud väga tavapärased, mingeid äärmuslikke kõrvalmõjusid täheldatud ei ole. Seega peaksid inimesed kartusest üle saama ja otsustama vaktsineerimise kasuks.
• Olukord Eestis ja Soomes võib erineda ka lihtsalt sellepärast, et Soome on hankinud rohkem vaktsiini.
• Oleme Euroopas vaktsineerinud miljoneid inimesi ja nende seas on olnud paar-kolm surmajuhtumit. Need surmajuhtumid pole aga olnud põhjustatud vaktsineerimisest, vaid põhjused olid muud.